andmed, tee tähsitus peaks olema ähtav kogu tee ulatuses. ·Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted). ·Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted).
Heade haarde ja sõiduomaduste saavutamiseks on stabiliseeritud kihi peale vaja laotada korralik kate. Väikese liiklusega teede puhul võib kasutada pindamist või õhukest asfaltbetoon katet. Raske liikluse korral on lisaks asfaltkattele vaja rajada ka asfaltbetoonist aluskiht. Täitematerjal/asfaldpuru stabiliseerimine. Kasutatakse selliste kahjustatud katendi konstruktsioonide parendamiseks kus on täitematerjalist alused ja suhteliselt õhukesed ühe või mitmekordsed asfaltkatted. Kahjustused avalduvad tavaliselt : · Tugevalt pragunenud asfaltkihtides · Deformeerunud täitematerjali kihtides · Katte löökaukudes Stabiliseerimise ajal lisatakse sideaineid eesmärgiga taastada ühtlane struktuur parandades stabiliseerivate materjalide omadusi ning saavutades samaaegselt nõutava sõidu kvaliteedi. Stabiliseerimisel võib muuta stabiliseerimis sügavust vahemikus 150-250mm. Kruusateede parendamist mustkatte nõutele vastavaks võetakse ette :
põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes 11. Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused); katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja -deformatsioonid seotud kihtide alapinnas. ..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases. 12. Defektide seotus konstruktsioonist (laiad, kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted); kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike. katte väsimine ei ole õhukese kattega katendite kriitiline näitaja. seega sidumata kandev kiht koormuskindluse kohapealt teekonstruktsiooni kõige olulisem osa. aluse defektid väljenduvad roobastena, kitsastel teedel on liikluskoormuse mõju koondunud tee serva, seega tekib tee keskele päts, laiadel teedel tekivad roopad paksu kattekihiga (asfalt) tekivad kihi alla tõmbedeformatsioonid.
63 tuletõkkeuksed 2 tk 6,2 12,4 13 2 7 64 Piirded 10 jm. 0,6 6 1 2 1 65 Santehinika paigaldus 1 kmpl 180 180 18 3 6 Teed ja platsid 66 Alused 1415 m2 0,3 424,5 43 12 4 67 Asfaltkatted 1099,2 m2 2 2198,4 220 12 19 68 Uni-kivi 400,8 m2 0,8 320,6 32 12 3 69 Äärekivid 328 jm. 0,3 98,4 99 12 9 70 Haljastus 2800 m2 0,2 560 56 6 10 72 Koristus 1 kmpl 450 450 45 9 5
annaabi.ee 
