algab sundimine? Kui palju informatsiooni peab osalejale tegelikult andma? Kui uuringus osalemise eest pakutakse tasu kas kummagi osapoole kohustused on siis suuremad? Kui uuringus osaleja soovib hiljem oma andmed tagasi võtta? Uurimistöö ja poliitika (1) Uurimistöö võib olla teadlikult väärtuspõhine (näit. feministlikke suundi), juba uurimisteema valik on mingis mõttes poliitiline otsus võib olla mõjutatud asetumisest kellegi poolele võib saada uurimistoetust mingilt (missuguselt?) instantsilt, kes on huvitatud uurimistulemustest (tellijalt) Uurimistöö ja poliitika (2) Uurimistöö võib olla mõjutatud: juurdepääsust uuritavaile andmetele uurimisgrupi liikmete erinevaist arusaamadest, näit. tulemuste hilisemate kasutusvõimaluste, uurijate karjääri jne osas publitseerimisvõimalustest Uurimistöö ja poliitika (3) Uurimistööd võidakse ära kasutada
käsk pealetungi jätkamiseks põhja suunas. Landeswehri edasimarss põhja suunas algaski mai viimasel päeval. Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisesse ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises situatsioonis esitati Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimaatum sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast seda asusid Eesti soomusrongid teele, eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Landeswehri pealetung Läbirääkimised ebaõnnestusid ning vaherahu lõppes 19. juuni pealelõunal, mil sakslased alustasid edasitungi järgmiste linnade suunas. Tõsisem lahingutegevus algas 20. juunil, kui
Edasise tegevuse arutamiseks lepiti kokku poolte kohtumine. Hinnates olukorda andis eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoner 3. juunil käsu Eesti vägedel võtta enda kontrolli alla Jriki-Gulbene raudtee. Paiknemisala piiriks määrati joon Gauja jõe suudmest piki jõge Siguldani. Samuti käskis Laidoner viivitamatult soomusrongide valve alla võtta Valga-Gulbene raudtee. Kokkulepitud ajaks Landeswehri esindaja Csisesse ei saabunud, küll saabus teateid Landeswehri vägede asetumisest rünnakusihiga Eesti vägede vastu. Sellises situatsioonis esitati Landeswehri juhatajale telegraafi teel ultimatum sakslaste tagasitõmbumiseks. Ultimaatumi tähtaeg möödus 5. juunil ning pärast seda asusid Jriki poole teele Eesti soomusrongid eesmärgiga kontrollida ultimaatumi täitmist. Amata jõe silla lähedal ründasid Landeswehri väeüksused soomusronge. Sellega oli sõjategevus faktiliselt alanud. 6. juunil vallutas Landeswehr üsna vähese vaevaga Cesise, mida olid seni
suhtumine erinevustesse; -põhimõtteline äratundmine, et ,,teistelgi" on õigused; -avatus, uudishimu, lugupidamine ,,teiste" suhtes, soov õppida; -entusiastlik soosimine (erinevustes väljendub Jumala loodu). Ja kindlasti asetub ka iga konkreetne kaplan mingis konkreetses juhtumis ühte (või ka mitmesse korraga) neist viiest võimalusest, ehkki tema vaimne tegutsemisalus, ühiskonnakäsitlus ja enesepilt sellest asetumisest muutuda ei tohiks. Järgnevalt vaatlen erinevaid ühiskondlikke korraldusi lähemalt. Paljurahvuselised impeeriumid tunduvad juba minevikkuläinutena. Ja muidugi ei näegi me momendil eksisteerivat ei vana Pärsiat ega Roomat, kus kõiksugu ühiskonnagrupid moodustasid mitmesuguseid loomult erinevaid autonoomseid kogukondi ja kus impeeriumi bürokraadid ei sekkunud viimaste siseasjadesse kuni maksud makstud ja rahu valitsemas
annaabi.ee 
