Ühe kinnisasja piires asuv veekogu kuulub kinnisomandi omanikule. Mitme kinnisasja piires olev veekogu aga iga kalda omanikule vastavates veekogu osades. Kuivanud jõesäng või jões tekkinud maa-ala on lähemate kallaste omanike omand. Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega seda täidetakse, jääb kalda osaks ning kuulub kinnisomandisse. 1.3.5. Kinnisomandi ulatus taimedele ja ehitistele Maatükil püsivalt asetsevad ehitised kuuluvad kinnisomandisse. Püsivalt asetsevateks ehitisteks loetakse sissemüürimitud, sissekaevatud või muul viisil kestvalt maatükiga ühendatud ehitisi, millele ulatub maaomaniku omandiõigus. Tavaliselt on püsiva ühenduse puhul oluline 5 Asjaõigus – Claudius Õigusbüroo. [WWW] http://www.claudiuslaw.com/et/oigusteenused-asjaoigus#kinnisomand 6 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 147. 5 ehitise vundament
nihketugevust, mida oksakohad suurendavad). *KÕVADUS (Brinelli skaala) On antud erinevad kõvadusarvud. Mida väiksem arv, seda pehmem. KÕVADUSARVUD: Kuusk 1,3 mänd 1,6 lepp 2 kastan 2,3 kask 2,62,9 euroopa vaher 3 must kirss 3,6 tamm 3,7 pöök 3,8 saar 4 eukalüpt 4,7 kanada vaher 4,8 merbau 4,9 venge 5. PUIDU VEAD PRAOD: 1. Sisemised 2. Välimised Suuna järgi jagunevad radiaalsuunaliseks ja ringselt asetsevateks. Välimised radiaalpraod kitsenevad tsentri suunas, sisemised laienevad. Ringselt asetsevad Sisemised radiaalpraod kasvavas ainult kasvavas puus. Puus, välimised kuivavas puus. OKSAD: 1. Sissekasvanud oks, ülejäänud puiduga tihedalt kokku kasvanud
magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele. * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje. * Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja. * Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks 7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka ,,lehtedeks". Samas paiknevad ka sugulise paljunemise organid. * Esineb vegetatiivne paljunemisviis. Selleks tekkivad varre alumise osa sõlmedes spetsiaalsed sigipungad. (Botaanika II) HK IKKESVETIKAD * Neid on umbes 5000 liiki. Nad esinevad magevees ja mõningad ka aerobiontselt.
annaabi.ee 
