väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis lisaks asetsemisele keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Šlakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt šlakist ja muust püroklastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest šlakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava
Mis on retseptiivväli? Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis. Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? Kontrast, liikumine, laotustihedus, värv, orientatsioon jne Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Mida hierarhiliselt kõrgem tasand, seda suurem väli. Mida tähendab retinotoopia? Nägemisnärvide asetsemine ajus sarnaselt nende retseptiivväljade asetsemisele nägemisväljas. Kuidas sünnib rakusüsteemis lateraalne pidurdus? Seisneb ühe raku erutusega kaasnevas naaberraku pidurdamises,eesmärgiks suurendada kontrastsust Mis on lateraalse pidruduse tajutavaks tagajärjeks? Tagajärjeks tajumulje kontrastsus. Nägemistaju globaalsed koodid Milline on nägemisinfo teekond silmast ajukoorde? Vt töölehte Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Optilisel ristmikul. Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad?
ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja väljapursatud muust materjalist, mis on ladestunud kihtideks. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis lisaks asetsemisele keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Kuumad täpid Piirkonnad, kus kuum tahke kivimaine tõuseb vahevöö sügavusest. Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkavad kivimid sulama. Kuumades täppides esineb basaltne vulkanism. Seda tüüpi vulkanism on pärit nii sügavalt, et saja kilomeetri paksuste litosfääri laamade liikumine selle asukohta ei mõjuta. Piirkonnas, kus
Ensüüm inaktiveerib sellega paljusid labiilseid ,,tugevaid kantserogeene", samas aga aitab aktiveerida mõningaid kantserogeene nagu näiteks benso[]- püreen. Teda indutseerivad enamasti tuntud CYP-indutseerijad. Inimestel on täheldatud epoksiidi hüdrolaasi aktiivsuse suur sõltuvus indiviidist, mis tuleneb nii antud ensüümi kõrgest indutseeritavusest kui ka inimeste elustiilide erinevusest. Tänu osa ensüümi asetsemisele membraanides CYP vahetus läheduses on epoksiidi hüdrolaas võimeline kiiresti hüdrolüüsima CYP450 abil moodustatud lipofiilseid epoksiide 9. Faas II käigus tekkivad olulisemad konjugaadid - sulfaadid ja glükuroniidid Glükuroniidid - Loomad, sealhulgas inimesed, kasutavad glükuronisatsiooni tüüpiliselt selleks, et muuta jääkained paremini vees lahustuvaks ja seejärel koos uriinigaorganismist eemaldada.
annaabi.ee 
