Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"asetaud" - 3 õppematerjali

Inetjööri ja mööbliajalugu
2
doc

Inetjööri ja mööbliajalugu

Esimesel juhul oli voodi meenutas kahte või maja. Siledad kujundas 15-20cm põhiliseks istmeks olid 3-4 paigaldatud seinanissi. mitut üksteise peale raamlauad ja paneel kõrgune kast,millel jalalised järid ja pingid. Täisbaldahiini puhul oli kangas tõstetud kirstu.seisis kaunilt nikerdatud. puudusid sahtlid, kui Need olid kerged, et oleks asetaud raamile, mida toetasid 4 postjalgadel. Kapi Kaane tüübilt lauaplaat ära tõsta, oli ruumis hõlbus ringi tõsta. sammast, või kattis aset allosas paiknes soklit domineeris lame kasti põhi justkui Esindusiste oli telkbaldahiin. Voodi küljelaud meenutav paneel, kaas, sest see kirjutuslaud, dekoor

Filmikunst → Disainiajalugu
64 allalaadimist
Kumu Retsensioon
7
doc

Kumu Retsensioon

Olgu see siis ühistransspordi järgmine peatus tänapäeval või ajaloo õpikus kujutatud talongi aeksed järjekorrad. 4 ,,Lilled aknal" (1939) Aleksander Vardi (1901- 1983) Õli maalina maalitud maalil kujutatakse akna äärde lükatud lauda millele on asetaud lilledega vaas. Laud on vanaaegne ja natuke kulunud. Akna taga oleva puu mäng valgusega tekitab varjud läbi aknaruutude ka lauale. Lauale teiste asjade seas asetatud vaas on pruunikas ja täidetud lilledega. Vaasis olevate punaste ja kollaste õitega lillede seast võib leida ka mõned roosad õied. Vaasi ette on maalitud punane rohelist ja valget endaga kaasav rätik, mis on kujutatud pisut kortsus. Vaasist natuke tagapool on pruun punutud korv, millest on välja pudenenud mõned viljad.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
158 allalaadimist
Kevadsemestri füüsika konspekt
12
docx

Kevadsemestri füüsika konspekt

Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absoluutväärtusest negatiivse laengu -q tekkimine (kivid) Laengu elektriväli on materiaalne objekt, ta on ruumiliselt pidev ja võib mõjutada teisi elektrilaenguid. Laengu q1 väli mõjutab laengut q2 ja laengu q2 väli mõjutab laengut q1. laetud kehade vastasmõju toimub elektrivälja vahendusel. Jõujooned on jooned, mille igas punktis elektriväljatugevuse vektor on puutujaks. (joonised) Elektrivälja tugevus-väljapunkti asetaud ühiklaengule(q0=1C)mõjuv jõud. E=F/q0 E=1N/C. See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Ühtlases väljas on väljapoolt laetud kehale mõjuv jõud ka ühesugune kõikides punktides ja võrdne. F=Eq0. Punktlaengute süsteemi elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga E=E1+E2+..N. Näitab ka potentsiaali kõige kiirema kahanemise suunda.

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun