xg xs G S Ig Is I Joonis 6.8 Elektrisüsteemi ekvivalentne kaheharuline aseskeem Selles aseskeemis on süsteemiharu perioodilise voolukomponendi efektiivväärtus ajas muutumatu ( I "ks I ks const ) ja generaatoriharu vastav voolukomponent ajas muutuv ( I kg t var ) algväärtusega lühise tekkimise hetkel I "kg . 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal Lühisvoolu perioodilise komponendi ja selle Joule'i integraali avaldamine analüütilisel
R1 1) Takistuste R2 ja R 3 kogutakistus R3 tuleb arvutada rööpreegli järgi. 1 / R 2,3 = 1 / R 2 + 1 / R3 joon. 3 2) Teeme aseskeemi ( harilikult mõttes ), kus takisteid R2 ja R 3 vaatleme kui üht takistust, mille väärtuse juba arvutasime. R1 R 2,3 Tegemist on aseskeemis jadaühendusega, mida tuleb lahendada vastavalt jadareegli järgi, mis ongi skeemi kogutakistus R = R1 + R 2,3 12 Mõningad lahendusjuhised. Kõikides ülesannetes on antud takistuste ühendusskeem ja tuleb leida skeemi kogutakistus ja kas voolutugevus või pinge.
tekivad mehaanilised võnkumised. Uurides võnkuvat kristalli selgub et ta käitub võnkeringina st. muutes mõjuvat sagedust muutub tema näivtakistus resonantsi nähtustega. Seejuures avaldub kaks resonantsi madalamal sagedusel ilmneb järjestik resonants, mille tekitab võnkering C1L. Mõnevõrra kõrgemal sagedusel aga paraleel resonants, mille tekitab võnkering, mis moodustub kondensaatoritest C1 ja C2, ning induktiivsusest L. Seejuures aseskeemis toodud mahtuvused C 1 on kristalli sisene mahtuvus, C2 aga resonaatori elektroodide vaheline mahtuvus. Resonaatori resonants sagedus sõltub kristalli mehaanilistest mõõtmetest ta ilmneb väga teravalt ja teda mõjutab ainult väga vähesel määral temperatuur. Temperatuuri toime kõrvaldamiseks võidakse resonaator paigutada termostaati. Kuna Piezo resonaator käitub võnkeringina, siis võib teda lülitada generaatori lülitusse sageduse
joonisel 6.18. JOONIS 6.18. On ilmne, et nimetatud joonisel kujutatud neliklemmi väljundpinge U2 sõltub sisendvoolust I1 ja väljundvoolust (koormusest) I2. Samuti sõltub sisendpinge sisendvoolust I1 ja väljundvoolust I2. Sisend- ja väljundpingete muutused U1 ja U2, mida võime vaadelda vahelduvsignaalidena, sõltuvad seega voolu muutustest I1 ja I2. Eeldades nende sõltuvuste lineaarsust, võime kirjutada: On ilmne, et need tegurid on takistuse dimensiooniga ja aseskeemis kujutatavad takistusena. Nende takistuste määramiseks tuleb kas sisend või väljund viia tühijooksu olukorda, s t . I1 = 0 või I2 = 0. Nii näiteks on võimalik saada I2 = 0, kui lülitame neliklemmi väljundisse suure induktiivsusega mähise. Sel juhul U1 =z11 I1, U2 = z21 · I1, ning saame Kui aga avame sisendi sisendisse lülitatava mähisega, saame olukorra, kus I1 = 0 ning saame z-parameetrite süsteem on vähe levinud, kuna praktikas on väga raske saada
annaabi.ee 
