Magneesiumi omastamine ja tähtsus Magneesiumi omastab taim mullalahusest magneesiumiioonina (Mg2+). Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha
Sellisel viisil mõjutavad taimed omalt poolt mullalahuse koostist. 25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi Selle järgi, kuidas mullas leiduvad toitained satuvad mullalahusesse (st, muutuvad taimedele kättesaadavaks), võib neid jaotada kolme rühma: 1) mullavees lahustunud, liikuvad toitained, mis on taimedele kergesti kättesaadavad; 2) mullakolloididel asenduvalt neeldunud, taimedele kättesaadavad liikuvad ühendid; 3) raskestilahustuvate anorgaaniliste sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad toitained (nt mõningad sulfaadid, fosfaadid jt). Lisaks võivad toitained olla ka mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud ehk fikseeritud; need toitained on taimedele kättesaamatud. Kättesaamatute toitainete hulka kuuluvad ka mulla
protsesside katalüsaatori ülesannet. 4) Ultraelemendid-Sr, Cd, Pb, Ag, F jt-on taimes üliväikeses koguses. Toiteaineteks nimetatakse molekule(CO2, H2O ja O2) anioone ja katioone, millena toiteelemendid taime sisenevad. Toitained võivad olla nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises olekus. 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Taimed omastavad toiteelemente juurte kaudu. Peamiselt vett, hapniku ja mullalahuses olevaid või asenduvalt neeldunud mineraalaineid ning vähesel määral ka lahustunud orgaanilisi ühendeid. Toitainete omastamine mikroorganismide vahendusel kõrgemad taimed õhulämmastikku otseslt ei omasta; vabalt mullas elavate lämmastikku siduvate bakterite hulgas on nii aeroobseid kui anaeroobseid, autotroofsied kui ka hetertroofseid, fototroofseid kui ka kemotroofseid baktereid.
annaabi.ee 
