Kostja lahkus korterist, aga hageja nõuab ikka üüri, sest kostja ei saanud korertit kasutada endast tulenevatel põhjustel. Õiguslik probleem: RK: „Üürniku üürilepingu rikkumise tõttu üürilepingu ülesütlemise järel saab üürileandja analoogia alusel tugineda taganemise puhul hinnavahest lähtuvale kahju hüvitamise arvestamisele VÕS § 135 lg 1 või 2 alusel. VÕS § 135 lg 1 järgi ei saa kahjuhüvitise arvutamisel asendustehingu hinda alati aluseks võtta, kui asendustehingut ei tehtud mõistlikul viisil, st mõistlikel tingimustel, nt kui asendusüürileping sõlmiti liiga madala üüriga.“ 3-2-1-142-16 p 14 – mittevaralise kahju hüvitis kindla rahasummana Asjaolud: 40 I. Z (hagi) hagi Osaühingu Hanval Metall (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nii kostja kui ka hageja on kutsehaigusega põhjustatud kahjus süüdi. Õiguslik probleem:
rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. (2) Kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk KAHJU SUURUSE KINDLASMÄÄRAMINE Kahju suuruse kindlaksmääramine:
tekkinud kahju suurust asendustehingu ja lepingu, millest taganeti, hinnavahe abil. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk. Seejuures tuleb arvestada, et tulenevalt VÕS § 135 lõikest 1 peab lepingust taganenud pool turul leiduvate võrdsete pakkumiste korral eelistama kõige soodsamat asendustehingut, vastasel korral võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik nõuda kahjuhüvitise vastavat vähendamist. Juhul, kui võlgnetud lepingulisel sooritusel on turuhind, võib lepingust selle rikkumise tõttu taganenud lepingupool tuginedes VÕS § 135 lõikele 2 reaalse asendustehingu tegemisest loobuda ning arvutada hüvitamisele kuuluva kahju turuhinna ning lepingus kokku lepitud hinna vahe abil. Kahjunõude ulatus
tekkinud kahju suurust asendustehingu ja lepingu, millest taganeti, hinnavahe abil. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk. Seejuures tuleb arvestada, et tulenevalt VÕS § 135 lõikest 1 peab lepingust taganenud pool turul leiduvate võrdsete pakkumiste korral eelistama kõige soodsamat asendustehingut, vastasel korral võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik nõuda kahjuhüvitise vastavat vähendamist. Juhul, kui võlgnetud lepingulisel sooritusel on turuhind, võib lepingust selle rikkumise tõttu taganenud lepingupool tuginedes VÕS § 135 lõikele 2 reaalse asendustehingu tegemisest loobuda ning arvutada hüvitamisele kuuluva kahju turuhinna ning lepingus kokku lepitud hinna vahe abil. Kahjunõude ulatus
annaabi.ee 
