oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks“ RK: „Kui kostja rikkus lepingut oluliselt ja hageja on lepingu selle rikkumise tõttu üles öelnud ning hageja liitumine teise võrguettevõtjaga oli põhjustatud lepingu rikkumisest, mis ei ole vabandatav (VÕS § 103), tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas asjas kohaldub VÕS § 135, mis näeb ette hinnavahe hüvitamise asendustehingu korral.“ 3-2-1-5-13 p 37 – kohaldamine ülesütlemisele Asjaolud: Balti Teenused OÜ (hageja) hagi OLYMPIC CASINO EESTI AS-i (kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ning 450 616 euro 13 sendi saamiseks. Lsisaks nõuab hageja saamata jäänud üüri hüvitamist. Kostja oli üürnik, hageja üürileandja. Kostja lahkus korterist, aga hageja nõuab ikka üüri, sest kostja ei saanud korertit kasutada endast tulenevatel põhjustel. Õiguslik probleem:
Sellisel juhul arvestatakse kahju hüvitis selliselt, nagu oleks asi hävinud, järelikult kuuluvad hüvitamisele uue samasuguse asja omandamise kulud. Hinnavahe hüvitamine (VÕS §135). Juhul, kui lepingu pool taganeb lepingust selle rikkumise tõttu ja soovib lisaks sellele nõuda ka temale tekitatud kahju hüvitamist, annab seadus talle võimaluse tõendada lepingu täitmata jäämise tõttu tekkinud kahju suurust asendustehingu ja lepingu, millest taganeti, hinnavahe abil. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk. Seejuures tuleb arvestada, et tulenevalt VÕS § 135 lõikest 1 peab lepingust taganenud pool turul leiduvate võrdsete pakkumiste korral eelistama kõige soodsamat asendustehingut, vastasel korral võib kahju
Sellisel juhul arvestatakse kahju hüvitis selliselt, nagu oleks asi hävinud, järelikult kuuluvad hüvitamisele uue samasuguse asja omandamise kulud. Hinnavahe hüvitamine (VÕS §135). Juhul, kui lepingu pool taganeb lepingust selle rikkumise tõttu ja soovib lisaks sellele nõuda ka temale tekitatud kahju hüvitamist, annab seadus talle võimaluse tõendada lepingu täitmata jäämise tõttu tekkinud kahju suurust asendustehingu ja lepingu, millest taganeti, hinnavahe abil. Asendustehinguks nimetab seadus tehingut, mille lepingust taganenud pool teeb mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist eesmärgiga saavutada seeläbi algse lepinguga sarnane majanduslik eesmärk. Seejuures tuleb arvestada, et tulenevalt VÕS § 135 lõikest 1 peab lepingust taganenud pool turul leiduvate võrdsete pakkumiste korral eelistama kõige soodsamat asendustehingut, vastasel korral võib kahju
võlgnik peaks kohustuse jätkuva rikkumise tõttu võlausaldajale maksma. VÕS § 108 lg 2 p 2 on kohaldatav võlgniku kasuks eeldatavasti siis, kui lepingu täitmise kulu oleks oluliselt suurem võlausaldajale makstavast kahjuhüvitisest. Kahju hüvitamine võib olla välistatud ka juhul, kui lepingu jätkuv rikkumine ei ole küll vabandatav VÕS § 103 järgi, kuid võlgnik on pakkunud võlausaldajale VÕS § 107 järgi mõistlikku heastamist asendustehingu näol ning võlausaldaja on selle põhjendamatult tagasi lükanud. Sellisel juhul on kahju edasine tekkimine võlausaldaja enda tahte kohane ning võlgniku poolne lepingurikkumine ei ole enam kahju põhjuseks. Kolleegium juhib tähelepanu, et asjaolu, et nimetatud ruumides tegutseb Loksa Muusikakool ja ruumidest väljatõstmine oleks kahjulik kooli õpilastele ja õpetajatele, võib anda aluse kohaldada