täidesaatva ja kohtuvõimu üle. Valitsusel tegelikult iseseisvad täidesaatvad volitused puudusid, mistõttu see allus vahetult Riigikogule. b) Majandus: Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik Maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha
Diktaator Jossif Stalin. Eesmärgiks maailma vallutamine. Stalin korraldas ulatusliku relvastusprogrammi ja ass Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Industrialiseerimine- üleminek käsitöönduslikust tootmisviisist tehaslikule. Hakati kehtestama viisaastaku plaane VII Eesti Vabariik sõdadevahelisel ajal Majandus: maareform ja rahareform Maareform-1920ndatel. Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad. Maad jagati soovijatele asendustaludena. Rajati 56000 uut talu Rahareform- margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega, Leo Sepa eesvedamisel, välislaen 28 miljonit Inglise pankadelt isepoliitika: esimene põhiseadus, 1924. aasta riigipöördekatse, sisepoliitiline kriis, vabadussõjalaste tegevus, sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, juhitav demokraatia esimene põhiseadus- 15. Juuni 1920
Riigikogus olid esindatud kuus suruemat. Seetõttu ei suutnud üksi erakond saada riigikogus piisavalt hääli üheparteilise valitsuse loomiseks. Mõeldavaks said vaid koalitsiioonivalitsused., milles osales vähemalt 3, enamasti 4 või 5 erakonda. Majandus Peamiseks eesmärgiks sai iganenud mõisamajanduse kaotamine. Asutava Kogu seaduste alusel viidi läbi põhjalik maareform,(1920) mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati välja kõigile asendustaludena. Loodi 56000 uut talu ja rajati sadu külasid. Kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel. Taastati majanduslikud sidemed Veneaaga. Majandust arendas ka kaubapuudus siseturul. Lühikese ajaga rajati tuhandeid kaubandus- ja tööstusettevõtteid ,mille rajamiseks Eesti Pank kergekäeliselt laene andis. Kahjuks said aga liiga palju raha viljatute äriplaanide autorid ja petturid. 1923 halvenes olukord Eesti majanduses kiiresti ning raha väärtus hakkas ruttu langema
annaabi.ee 
