• Uusmoodustiste esinemine – mullatekkeprotsessi tagajärjel mulla tahketele osakestele või nende vahele keemilised või bioloogilised uusmoodustised. • Lisandite esinemine – nt. inimtegevuse tagajärjel võõrkehade esinemine 21. Mulla neelamisvõime Mulla võime hoida kinni tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 22. Mulla neelamisvõime liigid • Mehaaniline • Füüsikaline • Keemiline • Füüsikali-keemiline e. asendusneelamine • Biloogiline 23. Asendusneeldumine Mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela paasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. 24. Mulla neelamismahtuvus Mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka. 25. Küllastusaste Kui küllastusaste(V) on alla 10%, siis on vajab muld lupjamist. 26. Mulla aktiivne happesus
Mullamitselli ehitus. Mulla neelamisvõme mulla võime kinni hoida tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1 Mehaaniline muld toimib filtrina 2 Füüsikaline molekulide sidumine mullaosakeste pinnalt 3 Keemiline mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvatest ühenditest raskesti lahustuvad ühendid, mid sadestuvad mullas 4 Bioloogiline (nt mikroorganismidesse on seotud ühendid) 5 Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine kõige põhilisem taimedele. Vahetusreaktsioonid. 6. Mulla puhverdusvôime. Mulla võime vastu panna ükskõik millise teguri poolt esile toodud reaktsioonimuutusele. 7. *Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine. (§6.11.1, 6.11.2) Lämmastikuallikad: Atmosfääri vaba molekulaarne lämmastik N2, Mullas olevad orgaanilised ja anorgaanilised ühendid ammooniumsoolad, nitraadid ja orgaaniline
Mulla neelamisvõime on võime hoida kinni tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. Liigid: 1. Mehaaniline – toimib filtrina 2. Füüsikaline – molekulide sidumine mullaosakeste pinnal, seotud absorbsiooniga 3. Keemiline – mullas toimuvate reaktsioonide tulemustena moodustuvad kergemini lahustuvatest elementidest raskemini lahustuvad 4. Bioloogiline – elemendid on seotud elusorganismidesse 5. Füüsikalis-keemiline ehk asendusneelamine – kõige tähtsam, vahetatakse katioone Mulla neelamismahutavus – 100g mulla poolt maksimaalselt neelatud ioonide hulka milligrammides. Lämmastik On ehituskiviks nukleosiidides ja aminohapetes, millest omakorda koosnevad nukleiinhapped ja valgud. N on biosfääris palju, kuna moodustab atmosfäärist 78%, kuid see pole taimedele otseselt kättesaadav, sest õhus on N molekulid omavahel seotud eriti püsiva kovalentse kolmiksidemega. Kui N on seotud, siis
1. Mehhaaniline neelamine muld toimib filtrina. 2. Füüsikaline neelamine molekulide sidumine mullaosakeste pinnal. 3. Keemiline neelamine seisneb selles, et mullas kulgevate reaktsioonide tagajärjel tekivad kerglahustuvaist ühendeist raskesti lahustuvad ühendid, mis sadestuvad mullas. 4. Bioloogilne neelamine mullas elunevate organismide omadus, selle tagajärjel kontsentreeruvad toiteelemendid mullas, eriti huumushorisondis. 5. Füüsikalis-keemiline neelamine asendusneelamine (taimedele tähtsaim) 6. Mulla puhverdusvôime. Puhverdusvõime all mõistetakse võimat vastu panna pkskõik millise tegri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. Mida suurem seda parem. PV põhjustavad tema neelav kompleks, nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. 7. Lämmastik keskkonnas. Lämmastikuringe. Bioloogiline lämmastiku sidumine Lämmastik on füsioloogiliselt väga oluline, eelkõige kuna on oblikatoorne komponent ainetes,
annaabi.ee 
