sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa? Põhjusi on mitmeid. Esmalt peaksime kõik endalt küsima: “Kelle laps ta on?” Kes peaks olema huvitatud asendushooldusele paigutatud lapse parimast arengust, parimast ettevalmistusest tulevikuks? Ütleme rõõmuga oma pisipõnni või suurema lapse kohta: “See on minu laps, ma olen tema üle väga uhke.” Aga kes ütleb seda lastekodus kasvavale lapsele? Jah, ta on juriidiliselt “riigi” laps, riiklikul asendushooldusel, kohaliku omavalitsuse eestkoste all, kes ka peab vastutama lapse arengu ja elluastumise eest. Aga kes on see “riik”, kas ta paneb lapsele õhtuti teki peale? Kelle käest
sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa? Põhjusi on mitmeid. Esmalt peaksime kõik endalt küsima: "Kelle laps ta on?" Kes peaks olema huvitatud asendushooldusele paigutatud lapse parimast arengust, parimast ettevalmistusest tulevikuks? Ütleme rõõmuga oma pisipõnni või suurema lapse kohta: "See on minu laps, ma olen tema üle väga uhke." Aga kes ütleb seda lastekodus kasvavale lapsele? Jah, ta on juriidiliselt "riigi" laps, riiklikul asendushooldusel, kohaliku omavalitsuse eestkoste all, kes ka peab vastutama lapse arengu ja elluastumise eest. Aga kes on see "riik", kas ta paneb lapsele õhtuti teki peale? Kelle käest
sünniperekonnast ilma jäänud? Teadmatus ja hirmud on kokku kuhjanud hunniku eksiarvamusi, mis inimesi laste hooldamisest eemale peletavad. Miks aga ei täitu kõigi laste unistused saada uus emme ja kodu, mis kõik kokku annaks uue pere, kui nad on oma sünniperekonnast ilma jäänud ning sinna enam tagasi pöörduda ei saa? Põhjusi on mitmeid. Esmalt peaksime kõik endalt küsima: “Kelle laps ta on?” Kes peaks olema huvitatud asendushooldusele paigutatud lapse parimast arengust, parimast ettevalmistusest tulevikuks? Ütleme rõõmuga oma pisipõnni või suurema lapse kohta: “See on minu laps, ma olen tema üle väga uhke.” Aga kes ütleb seda lastekodus kasvavale lapsele? Jah, ta on juriidiliselt “riigi” laps, riiklikul asendushooldusel, kohaliku omavalitsuse eestkoste all, kes ka peab vastutama lapse arengu ja elluastumise eest. Aga kes on see “riik”, kas ta paneb lapsele õhtuti teki peale? Kelle käest
vabatahtlikkuse alusel püüab lahendada lapse probleeme, abistab ja toetab teda (tugiperekonna määramisel arvestatakse lapse soove ja tugiperekonna või tugiisiku sobivust); · ajutist abi ja tuge kuni olukorra normaliseerumiseni peres pakub turvakodu; · kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalitus saab last abistada ka eestkostja või perekonna abistamise kaudu; asendushooldusele st kas kasuperesse või asenduskodusse (lastekodusse) paigutamisega; · pärast hoolduse lõppu aitab sotsiaaltalitus last järelhoolduse teel eluprobleemide lahendamisel. Kui selgub, et lapse huvides on teda ohtlik jätta vanemate juurde, võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta ära vanemlikud õigused ühelt või mõlemalt vanemalt. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest,
väljatöötamiskavatsuses on esitatud rida probleeme, mis on seotud laste õiguste ja üldise heaoluga ning millele püütakse uue seadusega lahendust leida (Lastekaitse seaduse...2012a): varase märkamise ja õigeaegse sekkumise puudumine ning keskendumine tagajärgede likvideerimisele; liiga vähesel hulgal aidatakse lapsi tagasi (bioloogilisse) perekonda juhul, kui mingitel põhjustel on vanemate hooldusõigust piiratud ja laps on suunatud asendushooldusele; Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 43 lapsed ei ole piisavalt väärtustatud; Eestis esineb laste väärkohtlemist (sh kehalist karistamist); puudub tõhus perede ja vanemluse toetamine.
annaabi.ee 
