• Seotud labürindi ja vestubilaarnärvi häire või kahjustusega • Esineb hoogudena, mis korduvad • Enamasti horisontaalne nüstagm • Süveneb pea asendi muutmisel • Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine • Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest
Perifeerse pearingluse põhjused. Kahjustus on sisekõrvas. Perifeerne pearinglus: Seotud labürindi ja vestubilaarnärvi häire või kahjustusega Esineb hoogudena, mis korduvad Enamasti horisontaalne nüstagm Süveneb pea asendi muutmisel Keskmiselt või tugevalt väljendunud vertiigo, kaasneb tugev iiveldus ja oksendamine Võib kaasneda kuulmislangus Põhjused: - Perifeersed e. otoloogilised (50% pearinglustest) BPPV – healoomuline asendivertiigo (50%) Vestibulaarne neuroniit ja labürintiit (25%) Meniere tõbi (10%) Tservikaalne vertiigo Vestibulaarne shwannoom Perilümfi fistel (s.h. postoperatiivne) Ülemise poolringkanali dehistsents Tsentraalse pearingluse põhjused. Kahjustus on vestibulaarnärvis, ajutüves või kõrgemates närvikeskustes. Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka muud neuroloogilised sümptomid,
otsene ja tema metaboliitide neurotoksiline toime, toitumuslikud tegurid ning geneetiline predispositsioon. Komplikatsioonideks võivad olla intoksikatsioon, võõrutussündroomid, Wernice-Korsakoffi sündroom, toitainevaegussündroom ning muu kaasnev patoloogia. Alkoholiintoksikatsiooni kujunemine korreleerub (e.on sõltuvuses) alkoholisisaldusega veres, seda mitte üks- üheselt. Pea taha kallutamisel võib tekkida asendivertiigo (e. asendiga seotud pearinglus), see on põhjustatud alkoholi difusioonist aju rakkudesse. Väikestes doosides on alkohol stimulant, kõrgemates doosides depressant. Mõlemal juhul mõjutab ta oluliselt käitumist. Võib põhjustada ka kehasoojuse ja vedeliku kaotust (dehüdralatsiooni). Aine, mis tungib vereringesse ja ajju, ärritab mitmeid närvirakkude vahelisi seoseid. Näiteks alkoholi reageerimine GABA retseptoriga