ILINE TÖÖ Õppeaines: Õpperühm: B Juhendaja: Tallinn 2015 1. Tööülesanne Vastata antud küsimustele. PN2.H1 Küsimused: 1. Käivitada seade ühekordse vajutusega lülitusnupule. Kirjeldada seadme toimimise järjekorda. 2. Nihutada asendiandurit TK1 oma asendist nii, et see ei oleks kolvivarrele kinnitatud otsiku poolt mõjutatud ja püüda käivitada seadet. Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline
Anduri töötamise eeldusek on häireteta maanduse olemasolu. Signaali on otstarbekas mõõta juhtploki klemidelt. Kontrollida saab ka mähise takistust, mis tavaliselt on ligikaudu 120 oomi, kuid sellega ei saa kindlalt veenduda anduri korrasolekus. Anduri mõõtepiirkond on vedrustuse keskasendis +/- 50. peale anduri vahetamist või remontttöid, mis muutsid anduri asendilt tuleb andur reguleerida uuesti mõõtepiirkonna keskel. MRE- andur MRE tüüpi nurga asendiandurit kasutatakse nagu potensiomeetritki.gaasipedaali asendi ja liikumiskiirusemõõtmiseks. MRE anduril puuduvad mehhaniliselt kokku puutuvad osad, mistõtu ei esine ka potensiomeetril ka iseloomulikku kulumist. Anduri töö põhineb magnetvoo suuna mõõtmisel. Anduri põhikomponendid on siikuv magnet, kahes Weatstoni sildühenduses olevad magnetiivsed takistid.ja signaaltötus plokk. Andur reageerib magnetvälja suuna muutusel
sisendsignaalid edastatakse teistele juhtplokkidele. Näiteks kiirenduslülituse signaal edastatakse kliimaseadme juhtplokile. Samas jälle sellised signaalid nagu mootori koormus, väntvõlli pöörlemissagedus ja gaasipedaali asend, tulevad mootori juhtplokilt. 4.2 Käiguvalitsa asend Käiguvalitsa asendi määramiseks kasutatakse hoovastikule kinnitatud kolmest või neljast mikrolülitist koosnevat asendiandurit. Juhul kui lüliti on avatud on signaalipinge 5 V, mis vastab kahendsüsteemis arvule 1. Suletud asendis on lüliti signaalipinge 0 V ja see vastab kahendsüsteemis arvule 0. Anduri mehhanism on valmistatud selliselt, et käiguvalitsa iga asend moodustavad eri kolmebitise kombinatsiooni. Käiguvalitsa asendianduriga on sageli integreeritud veel käiviti juhtahel. Selleks on andurile
4.4. Impulsstoitega mootorid Sammmootorid erinevad sünkroonmootori selle poolest, et pöörlev magnetväli tekitatakse neis mitte kolmefaasisile siinuspingega, vaid järjestikuste impulsside jaotamisega masina mähistel. Samm-mootorid sobivad kasutamiseks väikese võimsusega positsioonjuhtimisega ajamites, mil mootorile antud impulsside arv on võrdeline rootori pöördenurga (ehk asendi) muutusega ning ajami positsioonimiseks pole vaja kasutada täiendavat asendiandurit. Sammu vähendamiseks ja positsioonimistäpsuse suurendamiseks valmistatakse samm-mootorid suure pooluste arvuga. Suurema võimsuse korral pole samm-mootorite kasutamine otstarbekas nende väikese kasuteguri tõttu [4]. Sammmootoriga elektriajam on kirjeldatud pikemalt peatükis 8, lk 70. 4.5. Kaod elektrimootorites Igas mehhanismis sh elektrimasinas tekkib paratamatult erinevaid kadusid. Kaod võivad tekkida järgmistel juhtudel [4]: Elektrivoolu kulgemisel läbi mähiste
annaabi.ee 
