2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus? Millised olid peamised ideed (riigikord, võimujaotus)? 1791 aastal, Riigikord oli konstitustooniline monarhia. Seadusandlik võim-Seadusandlik kohu Täide saatev võim- kuningas Kohtuvõim-kohtunikud 8
R: ajavahemik võib olla kindel periood nt. 1 x kvartalis. Maksumäär võib olla ettevõtte poolt välja töötatud kindel süsteem. Organisatsioonilise käitumise muutmise teooriat kohendas hiljem Albert Bandura, arendades välja sotsiaalse õppimise teooria, mille põhjal saavad alluvad olulist informatsiooni selle kohta, kuidas tegutseda ja käituda, neid ümbritseva rollimudelite jälgimise ja imiteerimise teel. Seda nimetatakse ka asendavaks õppimiseks ehk teiste kogemustest õppimiseks. Tähtsaks rollimudeliks on juht- alluvad pööravad tähelepanu juhi tegudele kui tema sõnadele. Seetõttu sobivad juhid hästi rollimudeliteks. EESMÄRGI PÜSTITAMINE Eesmärk on taotletav lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. Eesmärke püstitatakse kvaliteedi, koguste, normide, ülesannete, tähtaegade jm. kohta. On mõtteline või kirjalik Nii organisatsioonil, grupil või osakonnal kui üksikisikul on oma
Vähemalt 3 ühistut võivad moodustada keskühistu. · MTÜ-l vähemalt 2 liiget · SA-l vähemalt 1 liige Juhul, kui asutamisel on rikutud korda, kuid registrikanne on juba tehtud, siis asutamisdokumenti ei saa tühistada. Teatud tehinguid võib teha ka enne juriidilise isiku asutamist. Juriidilise isiku asukoht, nimi, juhtimine, esindamine ja vastutus Asukoht juhatuse asukoht. Eraõigusliku juriidilise isiku juhatust asendavaks organiks on tulundusühistu ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud isikud. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul 2 erandit: SA ja MTÜ asukoht võib olla põhikirjas määratud teistmoodi kui juhatuse asukoht. Muude puhul on asukoht põhikirjas näidatud, kuid see saab olla vaid juhatuse asukoht. Sama tähendusega nagu füüs isiku elukoht kohustuste täitmise koht. · Nimest peab selguma ka liik eraõigusliku juriidilise isiku puhul.
Vähemalt 3 ühistut võivad moodustada keskühistu. · MTÜ-l vähemalt 2 liiget · SA-l vähemalt 1 liige Juhul, kui asutamisel on rikutud korda, kuid registrikanne on juba tehtud, siis asutamisdokumenti ei saa tühistada. Teatud tehinguid võib teha ka enne juriidilise isiku asutamist. Juriidilise isiku asukoht, nimi, juhtimine, esindamine ja vastutus Asukoht juhatuse asukoht. Eraõigusliku juriidilise isiku juhatust asendavaks organiks on tulundusühistu ja usaldusühingu juhtimiseks õigustatud isikud. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul 2 erandit: SA ja MTÜ asukoht võib olla põhikirjas määratud teistmoodi kui juhatuse asukoht. Muude puhul on asukoht põhikirjas näidatud, kuid see saab olla vaid juhatuse asukoht. Sama tähendusega nagu füüs isiku elukoht kohustuste täitmise koht. · Nimest peab selguma ka liik eraõigusliku juriidilise isiku puhul.
(-te) elektronid võivad interakteeruda süsinikuaatomitega, F e n a n tre e n ( 1 4 k o n ju g e e r u n u d π - e le k tr o n i) moodustades suletud π-elektronpilve (tagamaks aromaat- suseks vajalikke tingimusi). Inimorganismi biomolekulides on C-aatomeid asendavaks heteroaatomiks peamiselt läm- mastikuaatom (vähemal määral väävel ja hapnik). Sellised Jo o n . 2 6 struktuurid on pürimidiin, imidasool, puriin, püridiin, pür- N N N rool ja porfiin (joon. 26). Kõrge termodünaamilise stabiil- N
Kontrollpunkte peab olema piisavalt palju, et saada ülevaadet tegelikust pinnast. Asendatavad elementid tuleb joonisel nummerdada ja identifitseerida. Asendav element tähistatakse kujul 3 o Asendava elemendi punkt tähistatakse kujul % 3 Tähis 1+2 tähistab lõikepunkti. Tähis (1+2)-(3+4) tähistab punktidega eraldatud sirget. Asendav lähtesüsteem Asendavaks lähtesüsteemiks on koordinaatsüsteem. Asendav lähtesüsteem võib olla primaarne, sekundaarne või tertsiaalne. Primaarne asendav lähtesüsteem (nt pind koordinaatides x ja y) esitab primaarset lähtesüsteemi, siis sekundaarne (nt pind x ja z) ja tertsiaalne (nt pind y ja z) asendavad vähema tähtsusega lähteid. Asendavad pinnad tähistatakse SA (või SB; SC jne). z Pinnad 1, 2 ja 3 ja tähised SA, SB ja SC SC 3 &