(TsÜS §57) Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi (TsÜS §50 lg2) Asendatav vallasasi – käibes määratav arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (TsÜS §51 lg1) Asendatavad asjad ei ole – kunsti teosed, loomad, eritellimusel valmistatud mööbel, rätsepariided, kasutatud asjad Poolte kokkuleppel võib asendatavast saada asendamatu ja vastupidi (TsÜS §51 lg2) Asendatav vallasasi – käibes määratud arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavate tunnustustega Äratarvitatavad asjad: lakkavad otsetarbekohasel kasutamisel olemast, võõrandatakse või kuuluvad asjade kogumisse, mille otstarbekohane kasutamine seisneb üksikute asjade võõrandamises ASJA OSAD:
5) hind 1. Tundlikkus - pinge suurus V-des, mis on 400Hz-lise sagedusega 30% sügavuselt moduleeritud ja mille rakedamisel läbi standardse aseantenni VV antenni sisendile tekib VV väljundis 10% nimiväljundvõimsusest. Kuna VV UV on võrdeline modulatsiooniteguriga m ja PV on võrdeline UV ruuduga, siis tekitab sama suurusega sisendsignaal 100%-lise nimiväljundvõimsuse PN, kui modulatsiooni suurendada 100%, st. m=1. Järelikult sõltub tundlikkus VV poolt asendatavast võimendusest. Mida suurem on võimendus, seda suurem on ka VV tundlikkus. Kuna tundlikkus pole ühtlane kogu vastuvõetavas sagedusalas, siis määratakse tundlikkus igal sageduse allalal 3-l eri sagedusel: 1) madalal 2) keskmisel 3) kõrgemal Madalamatel raadiosagedustel (PL ja KL) on oluline tähtsus atm. ja tööstuslikel häiretel, millede intensiivsus vastuvõtu sageduse suurenemisel pidevalt väheneb olles väiksem ULL-alas.
Ringjoon Keskpunkt Pinnanormaal Diameeter 3 Pindade paar Punkt Keskpina normaal Pindade 6 kesktasapinnal vahekaugus Vaba kujuga pind Valitud punkt Pinna suund Pöördenurk Andme fail Tegeliku detaili kujuhälbed on võimalik mõõta asendatavast pinnast. Kontrollpunkte peab olema piisavalt palju, et saada ülevaadet tegelikust pinnast. Asendatavad elementid tuleb joonisel nummerdada ja identifitseerida. Asendav element tähistatakse kujul 3 o Asendava elemendi punkt tähistatakse kujul % 3 Tähis 1+2 tähistab lõikepunkti. Tähis (1+2)-(3+4) tähistab punktidega eraldatud sirget. Asendav lähtesüsteem
lisandvõõrdefekti tekkel kristallvõre moonduma, mis aga viib uue faasi tekkele. · elektronegatiivsuse faktor - mida elektropositiivsem on üks ja elektronegatiivsem on teine element, seda suurem on võimalus, et toimub intermetalse ühendi moodustumine, selle asemel, et moodustuks tahke lahus; · asendatava ja asendava aatomi valents - kui kõik muud faktorid on samad, siis suurema valentsiga metall lahustub põhiaines paremini kui asendatavast elemendist väiksema valentsiga metall; 45 · struktuuri faktor - tahke lahuse tekkeks asendatav ja asendav metall peavad omama sama või lähedast kristallstruktuuri. Näitena vaatleme nikli asendusliku tahke lahuse teket vases. Süsteemis Cu-Ni esineb piiramatu vastastikune lahustuvus. Võrdleme aatomraadiuseid: Cu = 0,128 nm ja Ni = 0,125
annaabi.ee 
