dessandile sobiva maabumiskoha leidmisel. Järgmisel päeval olid kooliõpilased koos Soome vabatahtlikkudega esimesed Narva sissetungijad, tehes seal kaasa veriseid tänavavõitlusi. Üliõpilased vabadussõjas Üliõpilaste osavõtu kohta Vabadussõjas puuduvad seniajani koondandmed. Küll aga leidub üliõpilasseltsides ja korporatsioonide kogumikes ülevaateid nende liikmete osalemisest vabadusvõitluses. Tartu Eesti Üliõpilas Organisatsioonide Asemikkude Kogu otsus sõjaväkke astumise kohta kõlab järgmiselt: "Ära tundes silmapilgu tõsidust ja hädaohtu, mis ähvardas meie noort vabadust, otsustas asemikkude kogu oma istungil 26 november 1918 kõiki üliõpilasi üles astuda vabatahtlikult sõjaväkke, üksikutele organisatsioonidele vabaks jättes kohustada oma liikmeid sisse astuma. Asemikkude kogu loodab, et ükski vaba üliõpilane, kel meie vabariigi saatus kallis on, ei unusta oma püha kohust kodumaa ja enese vastu
seltskonna liikmetele kindlustab nendesamade õiguste tarvitamisele. Need piirid võivad kindlaks määratud olla üksnes seaduse läbi. 5. Seadus võib keelata üksi neid tegusid, mis seltskonnale kahjulikud. Seda tegemast, mis on keelatud ei ole seaduses, ei tohi kedagi takistada ja kedagi ei või sundida seda tegema, mida ei kohusta seadus. 6. Seadus on üldise tahtmise avaldus. Igal riigikodanikul on õigus osa võtta kas isiklikult või asemikkude kaudu seaduste loomisest. Seadus peab, olgu kaitses või karistades, olema kõigile ühesugune. Kuna riigikodanikud on seaduse ees kõik sarnased, siis peavad neile ka kõik avalikud aud, kohad ja ametid ühetaoliselt kättesaadavad olema, nende võimise kohaselt ja ilma iga muu vaheta peale nende, mis isiklikud omadused ja anded nende vahel moodustavad. 17 William Doyle ,,The Oxford History of the French Revolution. Second edition" lk 120, 2002 7
Selle põhjuseks olid erinevalt Tlnast pigem rahvuslikud vastuolud. Otustati korraldada suur rõõmuringkäik. 19.10 hommikul kogunesid Viljandi tänava lõppu kõik suuremad Tartu seltsid. Esimene peatus Riiamäel, kus Adamson suri, edasi Raekoja platsile, Villem Reiman pidas sütitava kõne, edasi liiguti TÜ peahoone ette, kus toimus kokkupõrge sotsialistidega. Peetakse esimeseks vereks, mis Eesti lipu eest valatud. Postimehe ringkonnad otsustasid korraldada Rahva Asemikkude Kongressi. Välja pakuti skeem iga linn saadab 4 esindajat, iga vald 2 esindajat, iga ühing, selts, 11 organisatsioon saadab 1 esindaja. 27.11ks kogunes üle 800 inimese. Sotsiaaldem-d olid tulnud kongressile protesteerima. Teel Tartusse jõudsid VSDTPlased arusaamisele, et enamik kogunejatest tahab tõesti küsimusi sisuliselt arutada, seetõttu
annaabi.ee 
