Valitsuse eluiga mõjutab parlamendi toetus, sest parlament võib korraldada umbusaldus hääletuse ning seeläbi valitsuse või ministri tagandada. 2. Kes on ministeeriumis kantsler, millised on ta ülesanded? Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja tagab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Eestis vahetub kantsler sageli koos ministritega. Talle alluvad asekantslerid, kelle kaudu ta juhib ministeeriumi struktuurüksuste tööd. 3. Mis on bürokraatia, mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused? Bürokraatia on ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Ülesanded: 1) korraldada inimeste vahelisi suhteid vastavalt võimu teostava inimgrupi poolt antud korraldustele; 2) registreerida kogukonna seisukohalt olulised sündmused;
7. Valitsuse moodustamine võib võtta rohkem või vähem aega, näiteks 1972. aastal kulus Hollandis selleks 164 päeva, Eestis 1999. aastal 17 päeva. 8. On ka riike, kus valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt (nt Belgia, Kreeka, Itaalia jt) ning seal on oluline saavutada saadikute toetus kõigile ministrikandidaatidele. Kantsler: Juhib ministeeriumi igapäevatööd ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. Talle alluvad asekantslerid, kelle kaudu ta juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd (Norman Aas). Peaminister: Algselt oli tema roll tagasihoidlik ja piirdus vaid valitsusjuhi ülesannetega lisaks mõne ministeeriumi juhtimisele. Tänapäeval on ta muutunud juhtivaks tipp-poliitikuks, sisuliselt riigipeaks. Näiteks Saksamaad esindab rahvusvahelistel kohtumistel liidukantsler, Suurbritanniat peaminister. (Taavi Rõivas) 3. Kuidas on üles ehitatud Eesti kohtusüsteem? Milliseid isikuid me võime kohtusaalis näha
Valitsusasutused on ühtlasi ka ametiasutused. Ainult seaduse alusel Ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning teised seadusega ettenähtud valitsusasutused moodustatakse, korraldatakse ümber ja nende tegevus lõpetatakse seaduse alusel.Seotud võimude lahususe printsiibiga Ministeerium - Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Juhtkond (minister, kantsler, asekantslerid, ministri nõunikud, ministeeriumi nõunikud) Osakonnad (osakonna juhataja, osakonna juhataja asetäitja, talituse ja büroo juhatajad, ametnikud) ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes Talitused ja bürood (talituse ja büroo juhataja,ametnikud) osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA - riigi kultuuri, kehakultuuri, spordi ning muinsuskaitsetöö korraldamine
olukorrast Eestis. Vabariigi Valitsus 1. Talle kuulub kõrgem täitev võim Eestis. 2. Ta on kollegiaalne organ, st, et otsuseid võtavad vastu hääletades. 3. Istungid toimuvad neljapäeviti ja on kinnised. 4. On olemas väljasõidu istungid ja kabineti istungid. Ministeerium 1. Minister on ministeeriumi poliitiline juht 2. Kantsler juhib ministeeriumi ametnike. 3. Minister võib võtta abiministri. 4. Asekantslerid. 5. Ministeeriumi sees on osakonnad, bürood ja talitlused. 6. Väljaspool on ametid ja inspektsioonid. Valitsuse tagasiastumine: 1. Kui läheb läbi umbusaldus peaministri või kogu valitsuse vastu. 2. Kui tuleb kokku Riigikogu uus koosseis. 3. Peaminister astub ise tagasi. 4. Kui peaminister ära sureb. Valitsuse ametisse astumine Positiivne stsenaarium: 1. Peale uue Riigikogu kokku tulekut peab President 14 päeva jooksul esitama
Keskendub juhtimisele kui tegevusele. See tähtsustab tulemust. o Ning avalik valitsemine puudutab protsessi ja elluviimist. keskendub kontekstile ehk mida juhtida. see tähtsustab aga sidusrühmade tundmust protsessi ajal. Näide: o Avalik haldus- Haridus- ja Teadusministeerium- On riigiasutus, eristub selgelt erasektorist. Sinna kuuluvad minister, tema nõunik, kantsler, asekantslerid, kelle all on erinevad osakonnad. Tema igapäeva toimingud on avaliku poliitika protsessi osa: 1 -kavandavad haridus-, teadus-, noorte-, ja keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja
annaabi.ee 
