Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. · Katariina II ja asehalduskord - Tallinna asehaldurkond ehk Tallinna kubermang (vene k. ) moodustati Eestimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel, millega koondati Venemaa Keisririigi 36 kubermangu 17 asehaldurkonnaks (mille koosseisus oli 2...4 kubermangu), peale selle erandina: Moskva asehaldurkond, Peterburi asehaldurkond, Viiburi asehaldurkond, Riia asehaldurkond ja Tallinna asehaldurkond, mille koosseisus oli ainult üks kubermang, kuid asehaldurkonda juhtis kindralkuberner[1]. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehalduskorra perioodiks ja see lõppes pärast Katariina II surma 1796. 5. juuni 1783
II Räägiti palju orjusevastastest ideedest III Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks IV Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga V Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis *1726- tuli venemaal paleepöörde abil keisrinna katariina II *Katariina oli rahvuselt sakslanna, laiendas impeeriumi piire, surus maha rahvarahutusi, reformis põhjalikult riiki. *1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord *Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks *Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused *Tekkisid uued maakonnad: Võrumaa, Viljandimaa, ja Lõuna-Tartumaa *Balti kubermangudele laienesid venemaa aadli omavalitsuste ja linnade seadused *Uued seadused piirasid siinse linnaeliidi privileege *Balti provintsidele laienes vene maksusüsteem *Tähtsamaks riigimaksuks oli pearahamaks(juurde maksid ainult mehed) *Talupojad lootsid rootslaste tagasitulekule Küsimused.
asjaajamine ja tollipiir. Teisalt oli aga Balti erikord tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse maa kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldas samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas ühtekokku kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Katariina II asehalduskord (1783-1796): 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehaldurkonnaks. 2. Maakonnad nim. ajutiselt ümber maakonna keskuste järgi. 3. Suurendati maakondade arvu, lahutades olemasolevaid väiksemaks: · Ajutiselt rajati Paldiski maakond · Pärnumaast eraldati Viljandi maakond · Tartumaast eraldati Võru maakond · Kõik uued maakonnakeskused said linnaõigused. Linnade arv suurenes 10lt 12le Võru ja Paldiski. 6. I maailmasõda 1914-1918 ja iseseisvumine Iseseisvumise eeldused:
annaabi.ee 
