· 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d) Tartust eraldati Võru maakond (Võru linn sai linnaõiguse maakonna keskusena) (Püsib ka peale Kat II ahk-d)
Liivimaa kubermangus 3 maakonda: Saaremaa (Kuressaare), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). 10 linna, kuna Poola kuningas liitis Uus- ja Vana-Pärnu, Taani kuningas Kuressaare ning Valga sai linnaõiguse. Katariina II asehalduskond (1783-1796) Muutused halduskorralduses ja valitsemises: 1. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nim. ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühise asehalduriga Riias. 2. Maakonnad nimetati ajutiselt ümber linnade järgi. 3. Suurenes maakondade arv, kuna olemasolevad muudeti väiksemaks ja rajati uusi: - ajutiselt loodi Paldiski maakond - Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond, Tartumaalt Võru maakond 4. Uued maakonnakeskused said linnaõigused, seega lisandus 2 uut linna Paldiski + Võru (kokku 12) 5. Muudeti linnade valitsemist: linnakodanikud valisid keskaegse raadi asemele linnanõukogu e. linnaduuma
· Võimaldas paremini vastu seista venestuslainetele · On vaieldamatu eeldus EV loomisele 1918 Katariina II poliitika: · Esimene venestaja siinmail · ,,Baltimaad on impeeriumi lahutamatu osa" · Peamine liitlane George Browne · Riia kindralkuberner kuni 1792 · Asehalduskord 1783-96 · Tinglikult I venestamise katse · Põhjalik valitsemise reorganiseerimine · Tühistas Balti erikorra · Kuberner asendati ühise asehalduriga · Aadlist koosnevad organid saadeti laiali · Mõisnikud võrdsustati · Linnavalitsusse tuli valida liikmeid ka vaesematest kihtidest · Haldusüksusteks maakonnad · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse (Võru ja Paldiski) · Kehtestati pearahamaks · Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi Browne'i positiivsed määrused: · Valgustusajastu tulemus · Johann Georg Eiseni tegevus · Kritiseeris esimesena iganenud feodaalkorda
le ustavusvande ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Maapiirkondade Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad vandusid Rootsi kuningale truudust 1561. aasta 4. juunil. Rootsile kuuluvatest Põhja-Eesti aladest moodustati Eestimaa provints, provintsi keskus oli Tallinnas (Revelis), kus asus ka Eestimaa kuberner. Aastatel 15611710, kuulus Tallinn Rootsi kuningriigi Eestimaa provintsi, kuid iseseisva haldusüksuse ja Rootsi asehalduriga Tallinnas. 1570. aastal algas uuesti sõjategevus Põhja-Eestis, milles osalesid Rootsi väed ning Vene tsaariga võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud Liivimaa kuningas Magnus, mille käigus toimus I (21. august 157016. aprill 1571) ja II (23. jaanuar15. märts 1577) Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ning ümberkaudseid maid ning purustati ka Pirital asunud Pirita klooster. 17. sajand Tallinnas
· Venemaa soov arendada kaubandust Lääne-Euroopaga ilma vahendajateta. · Ajend- Tartu maks Sõja algus 1558 1560 Vene-Liivi sõda Maahärrade vahetumine 1561 Vana-Liivimaa lõpp · 1559 Saare-Lääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale Frederik II-le Esialgu säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus. Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi. Uuesti Saaremaal 1561 koos kuninga asehalduriga. Nüüd lakkas olemast Saare- Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina · 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog.