Aafrikast. Järgnevalt tungis Agathokles Lõuna-Itaaliasse, kuid suri sõjaretke ajal. Peagi pärast Agathoklese surma lõid Sitsiilia linnad taas Sürakuusast lahku. Epeirose kuningas Pyrrhos 306 272 Valitsusaja algul konkureeris Demetrios Poliorketesega, püüdes tulutult tõusta Makedoonia troonile. 280 suundus Tarase kutsel Itaaliasse, abistama sealseid kreeklasi Rooma vastu. Saavutas kaks rasket võitu roomlaste üle (280 Heraclea ja 279 Asculumi lahingus). Roomlased sõlmisid liidu Kartaagoga ja Pyrrhos läks Sitsiilia kreeka linnade kutsel Sitsiiliasse Kartaago vastu võitlema. Tõrjus kartaagolased välja peaaegu kogu Sitsiiliast, kuid läks siis tülli sealsete kreeka linnadega, ning naases Tarase kutsel Itaaliasse. Siin sai ta 275 Beneventumi lahingus roomlastelt lüüa ja pöördus tagasi Balkani poolsaarele. Pyrrhos jätkas katseid tugevdada oma mõju Kreekas ja sai 272 surma sealsetes sisevõitlustes.
Seejärel kuulutas Rooma Tarentumile sõja. Kuna Tarentum oli väike linnriik, siis said elanikud aru et Rooma vastu üksi ei saa. Nad tahtsid abi kuningas Pyrrhoselt, kes oli Epeirose Kreeka linnriigi kuningas. Pyrrhos tuli oma vägedega kohale. Esimene lahing olevat toimunud Heraclea lähedal (280), Pyrrhos selle lahingu võitis ja teda asusid toetama ka teised Itaalia Kreeka linnriigid. Ta tungis Laatsiumi aga sealt tõrjuti ta tagasi. Järgmine lahing toimus 279 Apuulias, Asculumi lahing, Pyrrhos selle võitis aga kaotas väga palju mehi, selle lahingu järgi on tulnud mõiste Pyrrhose võit, mis tähendab võitu suurte kaotustega. Pyrrhos pärast seda lahingut läheb tagasi Lõuna Itaaliasse,sealt edasi Sitsiiliasse. Sitsiilia oli suures osas sel ajal Kartaago valduses.Pyrrhos ajas kartaagolased sealt minema ja tahtis Kartaagole peale tungid,kuna teised Kreeka linnriigid seda teha ei tahtnud siis tal jäi see tegematta
seni edutult üritanud tõusta Makedoonia troonile. Teisalt oli ta abielus Sürakuusa endise türanni Agathoklese tütrega ja seega seotud ka Itaalia ja Sitsiilia asjadega. Taraslaste ettepanek andis talle soodsa võimaluse laiendada oma mõjusfääri lääne pool. 280. a. maabus Pyrrhos 25000-mehelise hästi välja õpetatud armee ja 20 sõjaelevandiga Itaalias ning liikus roomlaste vastu. Heraclea (280. a.) ja Asculumi (279. a.) lahingutes saavutatud võidud roomlaste üle tulid aga raskete kaotuse hinnaga ("pürrose võidud"). Pyrrhos pakkus roomlastele rahu, kuid viimased keeldusid, väidetavalt Rooma toonase suurkuju Appius Claudiuse initsiatiivil, kes sõnastas põhimõtte, et roomlased ei astu läbirääkimistesse vaenlasega enne, kui tolle väed on Itaaliast lahkunud. Rooma linna ründamiseks polnud Pyrrhosel jõudu ja kuna itaalikute toetus tema roomavastasele
annaabi.ee 
