mölder andis asja kohtusse, kuid mis ei saanud Peterburis lahendust ning saadeti tagasi provintsi arutlusele. Võib öelda, et kuni 18. sajandi keskpaigani riik ja keskvõim siinse talupoja vastu huvi ei tundnud. Riigi huvi talupoja vastu hakkas kasvama kui ilmnes, et varasem olukord hakkab takistama majanduse arengut. Sellest ajendatuna kehtestavad mõned eramõisad oma talupoegade suhtes eraseaduseid. Liivimaa parun von Ascheraden viis 1764. aastal oma mõisates sisse eraseadused. Kuid midagi väga olulist selles vallas ära ei tehta. Suuremat huvitatust siinse talupoegkonna vastu näitas välja Katariina II, kes tahtis silmapaista valgustatud ideede elluviijana. Niisiis, tõsisemalt hakati siinsetele talupoegadele tähelepanu pöörama alates 1760ndatest aastatest. Siinsetes aadelkondades ning rüütelkonnas tekitas talupoegade küsimus ärevust.
Seal hakkan rolli mängima balti erikord. Rosen leidis et siinne talupoeg on pärisori. Suunismaisus. Sellega kaasneb talupoegade põgenemine pagemine. Lihtsam koostööd teha eesti ja liivimaa vahel. 18 saj soodne majanduslik olukord. Varasemad suhted hakkavad takistama arengut. Probleem oli ka mõisate tasandil olemas, tuuakse välja, et erinevates piirkondades hakati kehtestama oma talupoegade jaoks eraõigusi Schultz von Ascheraden. 1764 kui katariina II ringsõidu tegi. Liivimaa maapäev oli koos. Siis esitas kindralkuberner Brown maapäevadel terve rea propositsioone. Tahtis et taluipoegadele antakse kindrapiiriline omandiõigus vallasvarale. Muidugi teatavatel tingimustel. On, et määratakse kindlaks mõisa koormised, et need vastaksid tegelikult talu võimalustele. Kodukorra õ´iguse piiramine. Otsustas et vanaviisi jätkata ei saa ja esitab 14 punktise positiivse määrused 1765 15 märts.
Põhiliselt 19.sajandi esimese veerandi kohta. käsikirjas Riia ajalooarhiivis olemas. Andmed ka kiriklikust statistikast. Iga khk kohta on kaart ja väljavõte, kus on peal khk piirid, mõisad. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund: Johann Gottfried Herder. Rahvaluule looming. Volkslieder – rahvalaulud, 79 läti ja 8 eesti rahvalaulu. Valgustuse ja romanitsmivaheline lüli. On baltlaste jaoks „vapiloom“. Riias oli eraülikool, Herder Institut. Carl Friedrich parun Schoultz von Ascheraden. Ainus aadli esindaja Balti valgustajate seltskonnas. Oli üks liberaalseimaid aadleid, kes on läinud ajalukku talurahvareformi pooldajana. Andis oma talupoegadele eraseaduse, et ei tuleks ette arusaamatusi. Viis selleni, et hiljem sündisid ülekubermangulised talurahvaseadused. Ajaloo poole pöördus selleks, et kaitsa Liivimaa aadli üldisi privileege. Võttis vaatluse alla Liivimaa ajaloo. 1773 „Liivimaa ajaloo katse“ – lähtub riigi õiguse
annaabi.ee 
