Suurem osa metallimaake on sulfiidsed, mis teeb need mineraalid ning neid sisaldavad kivimid olulisteks maavaradeks. Tekkelt on sulfiidsed mineraalid enamasti hüdrotermaalsed või magmalised. Seotud orgaanilise aine hapnikuvaeses keskkonnas lagunemisel vabanenud H2S'ga. (Vikipedia 2006) Sulfiididega seotud analoogid on mineraalide arvukuselt, tuntakse üle 160, edestab teisi arseen, sulfiidide analooge nimetatakse arseniitideks, näiteks FeAsS arsenopüriit, As 4S4 realgaar ja As2S3 auripigment. Veel on sulfiididega analoogsed telluriidid, millel on tuntud umbes 100 mineraalset ühendit, näiteks PbTe altaiit, Ag2Te hessiit ja AuTe2 kalaveriit. Viimaseks mineraalse leviku poolest viimasteks analoogideks on seleniidid, näiteks Cu 2Se bertselianiit ja Ag2Se naumanuiit.(Karik, Truus 2003) 2. LEVINUMAD SULFIIDID 2.1. Püriit Püriit on kõige levinum sulfiid, mida leidub ka Eesti kivimites sageli, kuid hajutatult, väikeste terakestena
ole läbipaistev nagu ka titaan valge. · Gambodza kollane oranzikaspruun vaik, mida saadakse lillaõielisest mango puust ning mis peenestamisel muutub kollaseks pulbriks, mida kasutati idamaades kollase akvarelli saamiseks alates 8. sajandist värvinimetusena Euroopas kasutusel alates 17. sajandist. · Hiina kollane ehk kuningate kollane arseentrisulfiid (As2S3), kasutusel kollase pigmendina kuni 19. sajandini, toksilisuse tõttu asendati hiljem kaadmium kollasega. · Azo-tooniv kollane pigment, mida lisatakse enamikesse tänapäeva värvidesse, mis vajavad kollase lisamist või siis seda, et värvitoon oleks kergesti segunev, tuntud ka Hansa kollase nime all. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kollane http://maalikool.ee/varv/kollane/ Lisamaterjal kollase värvuse kohta.
* Titaan kollane niklipõhine kollanevärv, mida kasutatakse kattevärvide tootmisel ei ole läbipaistev nagu ka titaan valge. * Gambodza kollane oranzikaspruun vaik, mida saadakse lillaõielisest mango puust ning mis peenestamisel muutub kollaseks pulbriks, mida kasutati idamaades kollase akvarelli saamiseks alates 8. sajandist värvinimetusena Euroopas kasutusel alates 17. sajandist. * Hiina kollane ehk kuningate kollane arseentrisulfiid(As2S3), kasutusel kollase pigmendina kuni 19. sajandini, toksilisuse tõttu asendati hiljem kaadmium kollasega. * Azo-tooniv kollane pigment, mida lisatakse enamikesse tänapäeva värvidesse, mis vajavad kollase lisamist või siis seda, et värvitoon oleks kergesti segunev, tuntud ka Hansa kollase nime all. Kollane erinevates keeltes: Indoeuroopa keeles on algsõnaks ghel või ka gohl, mis on tähendanud nii kollast kui ka rohelist. Ladina keelest kollakasroheline galbus on sõna gold ehk
m.a - kaasaeg x 1,52 x KOLLANE Kollane ooker Fe2O3 · nH2O + mineraalne lisand e.m.a - kaasaeg x 2,0...2,4 x Massikot PbO e.m.a - kaasaeg x 2,5...2,7 x Naapoli kollane, nat Pb(SbO3)2/Pb3(SbO4)2 14. saj - 18.saj x x 2,0...2,3 x Auripigment As2S3 e.m.a - 19.saj x 2,4...3,0 ei saa Kroomkollane PbCrO4 1820 a. - kaasaeg x 2,3...2,5 x Kaadmiumkollane CdS 1820-ndad - kaasaeg x 2,3...2,5 x Sienna Fe2O3·nH2O + MnO2 +Al2O3·SiO2 ·2(H2O) e.m.a - kaasaeg x 2,1 x
Leida lahustunud aine 93. Cu + H2SO4 = CuSO4 + SO2 + H2O protsendiline sisaldus lisatud lahuses? 94. KMnO4 + FeSO4 + H2SO4 = K2SO4 + MnSO4 + Fe2(SO4)3 +H2O 63. Esialgne lahus ( =1300 kg/ m3), mille ruumala oli 0,02 kuupdetsimeetrit, segati 20 95. SnS + NaNO3 + Na2CO3 = Na2SnO3 + Na2SO4 + NaNO2 + CO2 kuupsentimeetri 20%-lise lahusega ( =1200 kg/ m3). Leida lahustunud aine protsendiline 96. As2S3 + NaNO3 + Na2CO3 = Na3AsO4 + Na2SO4 + NaNO2 +CO2 sisaldus esialgses lahuses, kui segamisel saadi 30,4%-line lahus. 97. As2S5 + HNO3 + H2O = H3AsO4 + NO + H2SO4 64. Mitmeprotsendiline oli lahus ( =1100 kg/ m3), kui 0,04 kuupdetsimeetri selle lahuse 98. SnS2 + H2O + HNO3 = H2SnO3 + NO + S segamisel 40 kuupsentimeetri 50%-lise lahusega ( =1400 kg/m3) saadi 32,4%-line lahus? 99. Sb2S5 + HCl = H3SbCl6 + S + H2S
Arseen on ajalooliselt, iidsetest aegadest seostunud mürgi ja mürgitamisega: “klassikal.” ühend As2O3 (arseenik) – surmav inimesele 0,05-0,12 g 3.16.1. Leidumine looduses, tootmine, biotoime Maakoores 1,7 · 10-4 massi-% As looduses 1 stab. isotoop massiarvuga 75 hajutatud element, kuid üle 160 liigi As-mineraale esineb looduses (harva) ka lihtainena – must mineraal tavalisemad on väävliühendid: arseenopüriit FeAsS, realgaar As4S4, auripigment As2S3 kuumutamisel O2 voolus ( As2O3 (lendub) → teised As-ühendid As põhimass toodetakse polümetallil. maakide töötlemisel Aastatoodang ≈ 50 tuh. t As2O3 ülipuhta lihtainena u. 11 t As aastas → pooljuhtmaterjalide sünteesiks (GaAs jmt.) Mürgisus Kõik As-ühendid, mis lahustuvad vees või nõrgalthappel. keskkondades (maos), on väga mürgised As(III)-ühendid on mürgisemad kui As (V) Anorgaanilistest ühenditest eriti ohtlikud As2O3 ja AsH3 paljud keemil
annaabi.ee 
