Ta pärines aadlisoost, tema ema oli abessiinia vürstipoja, Peeter I kammerteenri A. Hannibali pojatütar. Puskini emapoolne vaarisa sattus Venemaale Aafrikast. 1811. aasta lõpul pääses Puskin eriliselt väljavalitute kooli - Tsarskoje Selo lütseumisse, kus esmakordselt väga kõrgelt hinnati tema luuleannet. Lütseumiajal ilmus trükis tema esimene luuletus ja ta astus küllalt ekstreemsesse kirjanduslikku rühmitusse ,,Arzamass". 1817. aastal sai lütseum lõpetatud kolleegiumisekretäri aukraadis. Puskin oli sõprussidemetes mitme tulevase dekabristiga, kirjutas poliitilisi pamflette ja käitus võimude suhtes küllalt väljakutsuvalt, mistõttu saadeti 1820. aasta kevadel Moskvast ära, tööle Kisinjovi kubernerikantseleisse - n-ö patust kaugemale. Ajendiks sai asjaolu, et ühes tema luuletuses esinenud mõtted leiti olevat riigiametnikule kohatud.
"Lõpuks ometi kutsuti mind välja. Lugesin ette oma "Mälestused Tsarskoje Selos", seistes Derzavinist kahe sammu kaugusel. Kui jõudsin värsini, kus mainin Derzavini nime, hakkas mu hääl kilama nagu poisikesel ja süda tuksus vaimujoovastuses... Derzavin oli vaimustatud; ta nõudis mind taga, tahtis mind emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud..." Teine pühitsemine oli Puskini vastuvõtmine noori trotslikke literaate ühendavasse mitteametlikku kirjanduslikku rühmitusse "Arzamass", mille koosolekutel naerdi välja kirjanduse vanausulisi. Liikmed pidasid lugu Karamzinist, aga irooniliselt suhtusid Derzavinisse. Puskin võeti liikmeks 1817. aasta sügisel, tema jaoks tähendas see avalikku tunnustust. Puskin tundis, et teda on vastu võetud üldtunnustatud luuletajate hulka. 10 Noorte literaatide malevasse arvamine tähistas õpinguaastate lõppu. Lütseum asendas Puskinile lapsepõlve. Pärast seda algas elu
Alates nõukogude aja lõpust on vanad endanimetused erza ja moksa taas laiemalt kasutusele tulnud ning moksad ja eriti ersad võivad solvuda, kui neid mordvalasteks nimetada. Samas nimetab enamik ersadest ja moksadest end jätkuvalt mordvalasteks. Kõigi nende rahvanimetuste etümoloogia on ebaselge. Etnonüüm "mordva" on ilmselt tagasiviidav 6. sajandisse, mil seda kasutas idagooti ajaloolane Jordanes (kujul mordens). Nimetust erza on seostatud linnanimedega Rjazan ja Arzamass. Sõna moksa tundub olevat ühenduses venekeelse hüdronüümiga Moksa, ent moksad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov 'jõgi'. Asuala Mordvalased elavad üsna laialipillutult kogu Kesk-Volgamaal ja Uraalis, aga ka Siberis, Kasahstanis ja mujal. Nende asuala, mis kunagi oli kaetud tammemetsadega, lõunas aga ulatus metsasteppi, on tänaseks valdavalt põllustatud. Vene Föderatsiooni kooseisus on mordvalastel oma vabariik (26 200 km²), mille pealinn on Saransk. Arvukus 2002
annaabi.ee 
