1.4 Veekogud Jõed Eriti tähtis on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning arvukate lisajõgedega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega. Kanada suurim jõgi on siiski Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Riigi arvututest jõgedest ja jõekestest tuleb veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis jõuavad mereni juba USA rannikul. Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga. Järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on palju suurem pindala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. 5
Me oleme see, mida me sööme Tegelikult pärineb sõna "taimetoitlane" (vegetarian - vegetable), mis võeti kasutusele 1842. aastal Briti Taimetoitlaste Seltsi asutajate poolt, mitte sõnast "juurviljad", vaid ladinakeelsest sõnast vegetare, mis tähendab "elustama", "tugev, tervislik, värske, ergas". Tuhandete aastate vältel, õpetasid joogid ja targad, et nii mõistus kui ka keha on vahetus sõltuvuses sellest, mida me sööme. Ühe joogi arvamuse kohaselt "...koosneb inimese keha arvututest elusatest rakkudest... Teie elusad rakud moodustuvad kooskõlas toiduga, mida te sööte. Rakud omakorda mõjutavad teie mõistust. Kui inimese rakud saavad oma toitu mädanenud ja haisvast söögist, milles domineerivad negatiivsed tendentsid, pole midagi imelikku, et inimese mõistus hakkab langema kurjuse kuristikku". Kui roomlased tarvitasid sõnaühendit homo vegetus, mõistsid nad selle all tugevat, liikuvat ja tervet isiksust, harmooniliselt arenenud isiksust nii filosoofilises kui ka
Ainega võrreldes on too vaim ülimalt lihtne, teda ei saa enam lahutada koostisosadeks, nagu seda ainega teha saab. Vaim pole millegagi segunenud ega segatav. Ta oleleb omaette, ning on puhtaim kõigist asjust. Pole kahjuks andmeid selle kohta, kuidas Anaxagoras seda vaimu ette kujutab. Võib aga arvata, et vaimu näol on tegemist maailma korrastava printsiibiga. Aine, millest vaim kujuneb on põhiolemuselt kaootiline mass millest ilma vaimu toimeta miski ei kujune. Ta koosneb arvututest osakestest, mis ei teki ega kao, ning millel on iseseisvad omadused, mis vastavad osakeste liigile. Nii on olemas näiteks kulla või liha või ükskõik mille osakesed. Neid osakesi nimetas ta seemneteks (`spermata') Aristoteles nimetas neid hiljem "homoiomeerideks". Seda järeldas Anaxagoras lihtsast vaatlusest: inimene, süües leiba, kasvab. Tähendab, et ained, mida ta kasvamiseks vajab, sisalduvad juba taimes, millest leib on valmistatud. Ained kvalitatiivselt ei muutu - järelikult
annaabi.ee 
