Õpiraskuste diagnoosimine on emotsionaalne ja tundlik teema, vanemad on tihti kahevahel- soov teada saada, mis lapsega toimub, et teda aidata versus kartus lapsele „silt külge saada“. Oluline on õigeaegselt teada saada, mis tüüpi häire konkreetsel lapsel esineb, et abi oleks õigesti suunatud. Spetsiifiliste õpivilumuste häirete alajaotusesse kuuluvad spetsiifiline lugemishäire (düsleksia), spetsiifiline kõnehäire (düsgraafia), spets. arvutusvilumuste häire (düskalkuulia) ning spets. motoorikahäire. Järjest rohkem on käitumisega seotud probleemid põhjustatud arengulistest eripäradest, siia gruppi kuuluvad lapsed, kellel on mõned pervasiivsete arenguhäirete alla kuuluvad iseärasused. Peatükis keskendutakse kahele perv. arenguhäire diagnoosile kaheksast, need on asbergi sündroom ja täpsustamata perv. arenguhäired. Kõige tulemusrikkam, abistamaks probleemseid lapsi, on tehes koostööd kodu, kooli spetsialistide ja üldsusega
Selline afaasia esineb eriti neil, kellel on kahjustused Broca piirkond, millel on oluline osa kõne kavandamisel. Sensoorse afaasia puhul võib patsient soravalt kõnelda, kuid tema jutt ei tähenda suht sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla ära vahetatud, ilma, et patsient ise sellest aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. Seda sorti häire esineb Wernicke piirkonna kahjustuse puhul. 38. Arvutusvilumuste häire Düsmaatik on see kellel on arvutusvilumuste häire. Esineb arvutamisvilumuse häiret üksjagu, kuigi lugemis- ja õigekirjaoskuse häire on rohkem levinud. Häiret on võimalik avastada varakult, sest õpilastel esineb raskusi elementaarsete tehetega liitmise- lahutamisega, korrutamise-jagamisega. 39. Kiirusagara ehitus ja funktsioonid Kiirusagar ehk parietaalsagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Kiirusagar vastutab objektide ruumise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi
Kõrgkooli, teadusasutuse baasil, näiteks Tallinna Muusikakeskkooli koostöö EMA-ga · Individuaalõpe toimub tavaliselt kas koduõppena või mentorite juhendamisel. · Väljatõstmine ehk pull-out. Õpilased eemaldatakse koolitundidest ning koondatakse eraldi klassiruumi või teise (huvi)kooli, kus nad saavad süvendatud õpet · Mitteformaalhariduslikud programmid. Üritused, konkursid, võistlused väljaspool kooli. Olümpiaadid Arvutusvilumuste häire (raskused matemaatikas) · Liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine (lisaks matemaatiline arutlemine, prbleemide lahendamine) · Aladiagnoositud (arvatakse et võiks olla kuni 6%) · Tihti koos lugemis- ja kirjutamisraskustega · F 81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Vanusele mittevastavad protseduurilised oskused (noorematele lastele iseloomulikud strateegiad, nt näppudel loendamine liitmisel)
aru mida tähendab minek punktist A punkti B; - ei saa aru mitmetähenduslikest väljenditest; - ei saa aru ainsuse-mitmuse, oleviku-tuleviku-mineviku vahekordadest; - raskused sõnade järjestamisega lauses, sellest tulenevalt ei saa aru lause mõttest; NB! Raskemail juhtudel häire avaldub alates 2. eluaastast, kõrgemad juhud diagnoositakse alles koolieas. Sageli kaasneb ka artikulatsiooni- ja ekspressiivse kõnehäireid. 38. Arvutusvilumuste häire. SPETSIIFILINE ARVUTUSVILUMUSE HÄIRE EHK DÜSKALKUULIA Esineb arvutusvilumuse oluline puue, arvestades isiku · iga intellekti taset kooli klassi ning mida ei saa seostada nägemis- ja/või kuulmispuudega vaimse alaarenguga puuduliku õpitahte või õpetamisega. Arvutamishäire avaldub: 1.Matemaatilise taju puue: ·raskused numbriliste sümbolite/märkide lugemisel või neist arusaamisel; ·raskused objektide rühmitamisel gruppidesse; ·raskused numbrite järjestamisel;