jääb kombinatsioon, mis annab suurema talla mõõdu. 1. kombinatsioon 363 B= = 1,12 m [(π + 2)70 + 0,5 ⋅ 16,5] 1,0 − 1,7 ⋅ 22 ⋅ 1,2 2. kombinatsioon Varutegurid rakendatakse koormustele ja pinnase omadustele. Kandevõime osavarutegur γR =1,0 V1d = 240⋅1,0 + 50⋅1,3 = 305 kN/m Cud = 70/1,4 = 50 kPa 305 B= [(π + 2)50 + 0,5 * 16,5] 1,0 1,7 * 22 = 1,34 m 1. arvutusvariant annab tunduvalt väiksema talla mõõdu, kui 2. arvutusvariant ja seega ökonoomsema tulemuse. Täpsustame vundamendi ja selle servadele toetuva pinnase kaalu. Eeldades talla kõrguseks 0,3 m ja vundamendiseina paksuseks 0,5 m ning võttes talla laiuseks ümmardatult 1,4 m, saame ∆V = 1,4⋅0,3⋅1,0⋅25 + (1,2 + 0,2)0,5⋅1,0⋅24 + 16,5⋅1,0(2,6 + 0,2)⋅(1,4 – 0,5)/2 = 48,1 kN/m Kokku arvutuskoormus Vd = 305 + 48,1 = 353,1 kN/m
...........................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põikseinte vahel..........................................................................................14 6.1 Esimene arvutusvariant, kasutades väändetsentri...............................................................14 6.2 Teine arvutusvariant, kasutades diafragmad.......................................................................17 6.3 Lühikokkuvõtte...................................................................................................................21 7. Põikseina tugevuskontroll tuulekoormuse mõjumisel....................................................................22 8
energiaarvutusmudeli korruseplaan tsoonide jaotusega ja välisvaade. Energiaarvutustes kasutatud peamised lähteandmed vt. Tabel 11.5. Tabel 11.5 Kolmekorruselise keldriga ühe trepikojaga „Tallinna maja“ tüüpi elamu piirdetarindite ja ventilatsiooni põhiomadused erinevate arvutusvariantide korral. Arvutusvariant 0: (algolukord VVm.258 standardkasutusel) Soojusjuhtivus, W/(m2K) Välissein 0,65 Sokkel 1,45 Pööningu vahelagi 0,42 Keldri põrand 0,52