Kasutuspiirseisund ei ole üldiselt ohtlik konstruktsioonile või tema ekspluateerijatele. Kasutuspiirseisundi määramise kriteeriumid lähtuvad kas esteetilistest kaalutlustest või muudest ekspluatatsiooninõuetest. Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv tööskeem. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahendada. 2. Ristlõike arvutuslikkude suuruste määramine -raskuskese, momendid (staatiline, inerts-) I=Summa S/A Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste aluseks on ristlõikes leitudpinged. Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega
Tala läbipaindest koormuse all tala horisontaalprojektsiooni pikkus lüheneb. Tala otsad lähenevad üksteisele, seda lähenemist takistab toepindadel tekkiv hõõrdejõud - talas tekkib sisemine tõmbejõud. Idealiseeritud skeemis võetakse see jõud tema väiksuse tõttu nulliks ja eeldatakse, et tala ots saab vabalt lii- kuda toel. Suurte koormuste ja karedate toepindade puhul peab tekkivat tõmbejõudu arvesta- ma. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahata, eraldada ebaoluline oluli- sest. 2.6 Osavarutegurite meetod 2.6.1 Üldiselt (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EVS-EN tagatakse konst- ruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osa- varutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide
Investeerimisarvutuste abil saab: Võrrelda erinevate metsastamismeetodite (külv ja istutamine, looduslik uuenemine ja kultiveerimine) omavahelist edukust; Võrrelda metsastamise ning teiste alternatiivsete metsakasvatuslike investeeringute omavahelist edukust. Metsastamisinvesteeringu pikk tagasimakseaeg põhjustab teiste metsakasvatuslike investeeringutega võrreldes probleeme ja ebakindlust. Informatsiooni puudumine ja ebatäielikkus avaldab mõju ka arvutustulemustele. On jõutud arvamusele, et eriti jäätmaade metsastamise puhul omavad investeerimisarvutuste tulemused tähtsust mitte absoluutses tähenduses, vaid eelkõige erinevate investeeringute võrdlusel. 51 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING Juba 18. sajandil küsiti: kui kaua tuleb metsa kasvatada, enne kui puud raiuda ja puit realiseerida
pidamisest ja seotud laohoone-, laotehnika- ja -tehnoloogia, laopersonali, IT süsteemidega jms. Säilituskulu arvutatakse aasta või kuu lõikes. Enam kasutatakse kuluarvutustes aasta pik- kust perioodi, sest siis avaldab nõudluse muutumine lühiperioodil arvutustulemustele väiksemat mõju. Tuvastatakse kõikide kulukomponentide määrad aastas ja jagatakse varude keskmise väär- tusega aasta jooksul. Lao keskmise väärtuse leidmiseks liidetakse kuude keskmised laoväärtused ja jagatakse kuude arvuga aastas. Täpsema tulemuse saab liites päevade keskmised laoväärtused