Ei ole mõttekas nende tähelepanu häirida esemete uudsuse või liigse kirevusega. Kogu tähelepanu peab koonduma loendamisele. Loendamiseks kasutatakse algul ühesuguseid esemeid. Seejärel võib võtta sarnaseid esemeid, mis erinevad üksteisest suuruselt, värvilt, materjali poolest. Õpilased loendavad esemeid ja ühendavad ühishulgaks punaste ja siniste pliiatsite hulgad, loendavad suurte ja väikeste pallide hulki, puust ja plastmassist arvutuspulkade hulki. 31 Lõpuks nad loendavad ka erinevaid esemeid, omandavad nende üldnimetusi: "Mitu puud (kaske ja kuuske) on reas?", "Mitu mänguasja on karbis?" Õpitakse loendama ka erinevalt paiknevaid esemeid ja loendatakse ka erinevates suundades: nii vasakult paremale kui ka paremalt vasakule; nii ülevalt alla kui ka alt üles. Loendamise õpetamisel on oluline jälgida, et õpilane mitte
Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused. Esimese töötava arvutusmasina ehitas Tübingeni ülikooli matemaatika ja astronoomia professor Wilhelm Schickard (1592-1635). Ühendanud selles teravmeelselt hammasratastest koosneva summaatori John Napieri arvutuspulkade komplektiga, suutis Schickard täielikult mehhaniseerida liitmise ja lahutamise. Ülejäänud tehted vaid osaliselt. Ka Blaise Pascali (1623-1662) arvutusmasin oli summeeriv. Kolm aastakümmet pärast Pascali leiutist ehitas Leibniz esimese aparaadi arvude korrutamiseks. Oma töid rahastas ta ise, kulutades ühtekokku terve varanduse, 24 000 taalrit. Tema arvutitest on säilinud ainult üks Hannoveri muuseumis. Tekstiilitööstus
• Tutvumine toimingu sooritamise tingimustega: mida teha, kuidas teha, mis järjekorras operatsioonid sooritada, missuguse tulemuseni tuleb jõuda. Otstarbekas on orientiirid esitada näitlikult (skeemid, sümbolid, hiljem ka verbaalsed instruktsioonid), et laps saaks neid hiljem harjutades kasutada. • Toimingu sooritamine materiaalselt (reaalsete esemetega) või materialiseeritult (kasutades esemete asendajaid — skeeme, sümboleid, märkmeid jne.). Nt reaalsete esemete loendamine, arvutuspulkade loendamine, kujundite loendamine jne. Näited emakeele õpetusest: häälikanalüüsi tulemuste fikseerimine nööpidega, lause koostamine sõnakaarte ringi paigutades jne. Kui võimalik, on otstarbekas materialiseerida toimingu sooritamise kõik etapid (orienteeruv-planeeriv ühendatakse). Materialiseerimisega kaasneb tegevuse verbaliseerimine (kommenteerimine), mis valmistab ette ülemineku järgmisele etapile. • Toimingu sooritamine väliskõnes