Arvutusvariant 2 Arvutuskoormus on sama, kui näite 4.1 arvutusvariandis 2 Kandevõimetegurid Nγ = 38,37 Nq = 29,44 Nc = 42,16 Abisuurused a1 = 0,5⋅18,4⋅38,37/1,5 = 235,3 a2 = (0,5⋅16,5⋅29,44 + 3⋅42,16)/1,5 – 1,7⋅22⋅1,2 = 201,3 Valemist 1.4 201,32 + 4 ⋅ 235,3 ⋅ 363 − 201,3 B= = 0,89 m 2 ⋅ 235,3 Arvutusvariant 1 teine kombinatsioon Arvutuskoormus nagu näites 4.1 on 305 kN/m Arvutusparameetrid tan 34 ϕ ′ = arctan = 28 1,25 c′ = 3/1,25 = 2,4 kPa Kandevõimetegurid 14 Nγ = 14,59 Nq = 14,72 Nc = 25,8 Abisuurused a1 = 0,5⋅18,4⋅14,59 = 134,2 a2 = 0,5⋅16,5⋅14,72 + 2,4⋅25,8 – 1,7⋅22 = 146 Valemist 1.4 1462 + 4 ⋅ 134,2 ⋅ 305 − 146 B= = 1,06 m 2 ⋅ 134,2 Põhiline arvutusvariant 2 annab väiksema talla ja jääb lõplikuks
vesisaviks (quick clay). Eeltoodust järeldub pinnase struktuuri säilitamise vajadus nii ehitustööde tegemisel kui ka pinnase omaduste, eriti mehaaniliste omaduste, määramisel. Pinnase struktuuri rikkumine vähendab tunduvalt selle tugevust ja suurendab kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. Tagajärjeks võivad olla ehitiste ülemäärased ebaühtlased vajumid ja kahjustused. Rikutud struktuuriga pinnaseproovide katsetamisel saadakse ebaõiged arvutusparameetrid kandevõime ja vajumite arvutamiseks. Klassikalise pinnasemehaanika rajaja K.Terzaghi üks suuremaid teeneid seisneb selles, et ta selgitas kui suur on erinevus loodusliku struktuuriga pinnase ja rikutud struktuuriga sama pinnase käitumises. 2.10 Terastikuline koostis ehk lõimis. Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja suurusest liigitatakse pinnast antakse pinnasele nimetus
(quick clay). Eeltoodust järeldub pinnase struktuuri säilitamise vajadus nii ehitustööde tegemisel kui ka pinnase omaduste, eriti mehaaniliste omaduste, määramisel. Pinnase struktuuri rikkumine vähendab tunduvalt selle tugevust ja suurendab kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. Tagajärjeks võivad olla ehitiste ülemäärased ebaühtlased vajumid ja kahjustused. Rikutud struktuuriga pinnaseproovide katsetamisel saadakse ebaõiged arvutusparameetrid kandevõime ja vajumite arvutamiseks. Klassikalise pinnasemehaanika rajaja K.Terzaghi üks suuremaid teeneid seisneb selles, et ta selgitas kui suur on erinevus loodusliku struktuuriga pinnase ja rikutud struktuuriga sama pinnase käitumises. 2.10 Terastikuline koostis ehk lõimis. Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja
annaabi.ee 
