ajutised tingimused näiteks ehituse ja remondi ajal; erakordsed tulekahju, kokkupõrke või lokaalse purunemise tagajärjel jms. 16. Kui suur on alaliskoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,2 17. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega M? Materjali omaduse osavarutegurit. 18. Defineerige mõiste alaline koormus. Koormus, mis tõenäoliselt mõjub konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse. G. 19. Defineerige mõiste ehitise tüüp. Näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raudbetoonkonstruktsioon, metallkonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kivikonstruktsioon 20. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: konstruktsioone projekteerivad piisava kvalifikatsiooni ja kogemustega isikud.
G. j Gk . j "+" P P"+" Q.1Qk .1"+" Q.i 0.i Qk .i , kus j 1 i >1 ,,+" ja tähendavad mõjumist samaaegselt ühes kombinatsioonis. on koormuse osavarutegur vastavalt indeksile Qk .1 - domineeriv muutuvkoormus Qk .i - muu muutuvkoormus Kui ei ole ilmne, milline muutuvkoormustest on domineeriv, tuleb vaadelda erinevaid variante, käsitledes iga muutuvkoormust kui domineerivat. · Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid G k. j "+" P"+" Ad "+" ( 1.1või 2.1 )"+" 0.i Qk .i j 1 i >1 Valik 1.1Qk .1 või2.1Qk .1 vahel sõltub vastavast erakordsest arvutusolukorrast (löök või kokkupõrge, tulekahju jms) või konstruktsiooni säilimisest pärast erakordset juhtumit või olukorda. Erakordse arvutusolukorra koormuskombinatsioonid peavad
talle ettenähtud funktsioone; · projekteeritud kasutusiga: oletatav ajavahemik, mille kestel konst- ruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta; · tugevus: materjali mehaaniline omadus,mida mõõdetakse tavaliselt pinge ühikutes. (4) Koormustega seotud terminid: · alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormuse suurus saavutab teatud piirväärtuse; · arvutuskoormus (Fd): suurus, mis on saadud normikoormuse korrutamisel osavaruteguriga F; · avariikoormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike. Avarii- koormus võib põhjustada paljudel juhtudel raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid;
nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületatakse on tühi- ne, või mille ületamise esinemissagedus on piiratud, - muutuva koormuse tõenäoline väärtus (...quasi permanent value ): koormuse suurus, mis on määratud nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületa- takse, on märkimisväärne; - muutuv koormus (Q): koormus, mis t6enaoliselt ei mõju kogu arvutusolukorra vältel, või mille suurus võib ajaliselt oluliselt muutuda; - normkoormus: koormuse iseloomulik väärtus. Juhul, kui normkoormus määratakse statisti- liste meetoditega, siis selle suurus võetakse selline, et seda etteantud tõenäosusega ei ületataks konstruktsiooni projekteeritud kasutusea või arvutusolukorra kestel, - staatiline koormus: koormus, mis ei tekita konstruktsioonile või tema osadele olulist kii- rendust;
ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõudeid. See vastab normaalse kasutatavuse kriteeriumidele, - koormuskombinatsioon - koormusvariant (ingl k load arrangement): liikuva koormuse asendi, suuruse ja suuna fikseering: - piirseisund: seisund, mille ületamisel konstruktsioon enam ei täida talle ettenähtud funktsioone, - projekteeritud kasutusiga: (4) Koormustega seotud terminid: - alaline koormus (G): koormus, mis mõjub tõenäoliselt konstruktsiooni kogu arvutusolukorra vältel ja mille suuruse muutumine ajas on tühine või toimub kogu aeg kindlas suunas, kuni koormus saavutab teatud piirväärtuse; - arvutuskoormus (Fd ): suurus, mis on saadud normkoormuse korrutamisel osavarutegurigaF, - avariikoormus (A): reeglina kestuselt lühiajaline koormus, mille esinemise tõenäosus projekteeritud kasutusea vältel on väike. Avariikoormus võib põhjustada raskeid tagajärgi, kui ei võeta kasutusele eriabinõusid:
erakordselt keerulised pinnaseolud, erakordselt suured koormused, ehitised ebastabiilsetel aladel ehitised. 26. Geotehnilise projekterrimise piirseisundid Sarnaselt kõigi ehituskonstruktsioonide projekteerimisega lähtutakse ka geotehnilisel projekteerimise piirseisunditest. Kaks piirseisundit, millest peab lähtuma projekteerimisel on: kandepiirseisund (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisund (serviceability limit state). Iga võimaliku arvutusolukorra kohta peab olema tagatud, et piirseisundit ei ületata. Skemaatiliselt võib kandepiirseisundi kontrolli kujutada joonisel 3.1 toodud diagrammiga. 27 Ühelt poolt määratakse piisavad varutegurid materjali (pinnase) omadustele kandevõime määramisel ja teiselt poolt
Tulenevalt ahju soojussalvestusest, ahju kütmise perioodilisusest ja hoone soojuskadudest on küttekehadele määratud seadearvud, milleni tuleb köetava ruumi siseõhk kütta, et ruumis oleks tagatud piirväärtus 21 C. See tähendab, et kui ajaline tegur ei piira kütteseadme töötamist ja köetava ruumi sisetemperatuur on madalam kui seadearv, lülitub kütteseade töösse ning vastupidi – kui saavutatakse kütteseadme seadearv, lülitub küttekeha välja. Esimese arvutusolukorra puhul on kütteseadme seadearvuks 21,7±3 C, et saavutada ruumis siseõhu temperatuuriks 21 C. Teise arvutusolukorra puhul on kütteseadme seadearvuks 20,5±1 C, et oleks ruumis tagatud piirtemperatuur 21 C. Seadearvude suurustest on näha, et perioodilise kütmise korral peab kütma ruumi siseõhu kõrgemale temperatuurile tagamaks piirsuurust 21 C, mis iseloomustab perioodilise kütmise korral esinevat ülekütmist. Võrreldes pideva kütmisega on
annaabi.ee 
