arvestades.Välisseinas võib tühjad õõnsused täita soojustusmaterjaliga(vill, granuleeritud penoplast, keramsiit). 38. Osavarategurite süsteem konstruktsioonide tugevusarvutusel, rakendamise põhimõtted Osavarutegurite meetod Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1.7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkriteeriume. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuhtumid.
ma. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahata, eraldada ebaoluline oluli- sest. 2.6 Osavarutegurite meetod 2.6.1 Üldiselt (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EVS-EN tagatakse konst- ruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osa- varutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid üle- tamata. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 14 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis;
lubatud üldiselt projekteerida piirseisunditel põhinev omavahel sobivaid haprale purunemisele, st töökindlus nn koormusvariante, võimalikul purunemisel ei osavarutegurite meetodi abil. deformatsioone, hälbeid ja tohi tekkida Osavarutegurite meetodiga ebatäpsusi, mida tuleb haprapurunemise tuleb tõestada, et kasutades arvestada konstruktsiooni situatsiooni. arvutusmudelites koormuste, kontrollimisel. Neid Kasutuspiirseisund ei ole materjalide koormusi, mis füüsilistel üldiselt ohtlik omaduste ja geomeetriliste põhjustel ei saa mõjuda konstruktsioonile või tema mõõtmete arvutuslikke samaaegselt, ekspluateerijatele. väärtusi, jäävad kõik koormusjuhtumit Kasutuspiirseisundi piirseisundid ületamata. väljendavas
EPN 2...7-le vastavate arvutuste põhjal dimensioonitud konstruktsioonid. 9. OSAVARUTEGURITE MEETODI KASUTAMINE 9.1 Sissejuhatus 9.1.1 Osavarutegurite meetodi olemus (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1...7 tagatakse konstruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn. osavarutegurite meetodi (ingl.k partial safety factor method) abil. Osavarutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, matejalide omaduste ja geomeetriliste mtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirolukorrad saavutamata. (2) Eriti tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirseisundi kriteeriume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad
baasaastat ja sisetemperatuuride seadearvud on vastavalt määruse lisas 2 esitatud elamute ruumitemperatuuridele (kütmisel 21 °C ja 27 °C jahutamisel). Energiaarvutustes kasutatud ventilatsiooni õhuvooluhulkade arvutuste aluseks on sisekliima standardis EN 15251 lisas B.2 „Soovituslikud ventilatsiooni arvutuslikud õhuvooluhulgad eluhoonetes“ tabelis B.5 toodud soovituslikud õhuvahetuse määrad. Loomuliku ventilatsiooniga arvutusmudelites on ventilatsiooni õhuvooluhulkade juures lähtutud sisekliima III klassist ja mehaanilise ventilatsioonisüsteemiga arvutusmudelites sisekliima II klassist. Korterite summaarne õhuvooluhulk on arvutatud lähtudes järgmistest suurustest: 0,35 l/(s·m2) suletud netopinna järgi (sisekliima klass III); 0,6 l/(s·m2) elamispinna (magamistoad, elutuba) järgi (sisekliima klass III); 0,42 l/(s·m2) suletud netopinna järgi (sisekliima klass II);
annaabi.ee 
