ehitise asukoha muutmine. Mõnikord ehitise jäikuse ja tugevuse suurendamine võib olla otstarbekam, kui kallima vundamenditüübi kasutamine. Joonisel 2.2 on toodud ülevaade vundamendi projekteerimise võimalikust skeemist. 25 25. Geotehniliste ehitiste kategooria 3.1 Geotehniline kategooria Projekteerimisel kasutatavate meetodite, geotehniliste uuringute ja arvutusmudelite vajaliku taseme kindlaksmääramiseks peab selgitama ehituse geotehnilise keerukuseastme. Lihtsate ehitiste ja geotehniliste tingimuste korral, kui risk inimelule ja varale on tühine, võib kasutada lihtsamaid uurimis- ja projekteerimismeetodeid. Keerukuse aste sõltub ehitise konstruktsioonist ja suurusest, ehitusgeoloogilistest tingimustest, pinnaseveereziimist, toimuvatest geoloogilistest protsessidest,
osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus o GEO ehitise purunemine, mille juures on määrav pinnase tugevus o UPL ehitise tasakaalu kaotus vee võstva mõju tõttu o HYD purunemine hüdrodünaamilise surve mõjul · Kehtestavad varutegurid ja teised piirangud, näiteks piirvajumite suurused.
ehitustegevusega seotud ja seda mõjutavaid geoloogilisi protsesse, tegeleb suhteliselt kiiresti. Pinnase tundlikkuseks nim rikkumata, loodusliku ei õnnestu üldse) kui ka püsiva rõhuga permeameetreid (suht jämedateralise pinnaseuuringutega - annab loodusega seotud alusinformatsiooni. struktuuriga pinnase suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse. pinnase veejuhtivuse määramiseks). Pinnasemehaanika - arvutusmudelite loomine geotehniliseks projekteerimiseks Vesisavi ülitundlikud pinnased, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi 1.5.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Välikatsed annavad - teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. suurema usaldatavuse kui lab-katsed. Rajatakse puurauk, kust pumbatakse
Eeldada lineaarseid seoseid pinnaste puhul saab ainult väga väikeste pinge juurdekasvude puhul. Kui teatud tsoonides saavutavad pinged pinnase tugevusele vastava väärtuse, muutub seos pingete ja deformatsioonide vahel ja elastsusteoorial rajanevad pingete arvutamise seosed osutuvad ebatäpseks. Kaasaegne pinnasemehaanika üheks uurimissuunaks ongi arvutusmudelite loomine, mis võtaksid arvesse elastoplastseid deformatsioone. Isegi lihtsamail juhtudel kujunevad seosed pingete leidmiseks seejuures sedavõrd keerukateks, et analüütiliste valemite tuletamine ja nende rakendamine otseselt inseneriarvutustes ei ole praktiliselt võimalik. Võimalik on nende ülesannete lahendamine numbrilisel teel kasutades näiteks lõplike elementide meetodit. See nõuab esiteks
ja käiduaegade ning vabasoojuse lähteandmed. Energiatõhususe analüüsimisel on tüüpelamud modelleeritud dünaamilise simulatsiooniprogrammi IDA ICE 4.0 abil. Nimetatud arvutusprogramm vastab määruses toodud valideeritud tarkvarale esitatud nõuetele. Energiaarvutused on tehtud kahes etapis. Esimeses etapis valideeritakse mudelid mõõdetud sisekliima ja energiatarbimise andmete järgi. Valideerimise aluseks on arvutusmudelite koostamisel kasutatud näidishoonete omanikelt saadud energiatarbimiste andmeid. Pärast valideerimist on olemasolevate hoonete arvutusmudelid viidud vastavusse VV. määruses nr. 258 (RT I 2007, 72, 445) esitatud standardkasutusele vastavate kasutusprofiilidega, sisekliima näitajatega, sooja tarbevee tarbimistega ja vabasoojustega. Energiaarvutused on sooritatud, kasutades väliskliimana Eesti energiaarvutuste
annaabi.ee 
