Bc = Bc0l = C0l Bc0 - mahtuvuslik juhtivus pikkushiku kohta C0 - mahtuvus pikkushiku kohta naturaalhikutes Aktiivjuhtivus on phjustatud koroonaefektist, mida arvestatakse alates 110kV, teistel juhtudel G = 0. Aseskeemi omavate elektrivarustustuse elementide aktiiv- ja reaktiivvimsuse kaod: 2 P = 3I R + U G 2 2 2 Q = 3I X + U B 2 2 Kui vimsused nendes valemites vtta vrdseteks arvutuslikega, siis saadud kadusid nimetatakse arvutuslikeks. Kuna ,siis sltuvad kaod suuresti reaktiivvimsusest. Nende vhendamiseks tuleb tarbitav reaktiivenergia kompenseerida vimalikult tarbija lhedal. 2.8. Elektrienergia kaod. Aktiivenergia kaod: W R - vastava neliklemmi takistuskadu W - vastava neliklemmi juhtivuskadu G P ja Q on loetud koormusgraafikult vastaval intervallil n - intervallide arv koormusgraafikul Kui on teada koormusgraafikute kujutegurid, siis Valem lihtsustub, kui kasutame kogu koormuse kujutegurit kf kf
lbd+a1=1,24+200*0,5 ≈ 100mm ¿ 2 =100 mm Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 5 VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F Kuna vajumeid arvutatakse kasutuspiirseisundi järgi, tuleb vundamendilt pinnasele kanduvate jõudude suuruste määramisel kasutada koormuste normväärtusi, so koormuste osavarutegureid γ G=γQ=1. Vajumi arvutan summeerimismeetodil. Selleks tuleb vundamendi all paiknev tihenev pinnas jagada arvutuslikeks kihtideks, arvutada neis tekkivad tihendavad pinged ning neist põhjustatud kihtide deformatsioonid. Arvutuslike pinnasekihtide vajumite summa on vaadeldava vundamendi koguvajum. Vajumi arvutused esitan tabelina. Pinnase omadused vundamendi all on võetud lähteülesande puuraugu 2 järgi. Arvutuslike pinnasekihtide paksused kuni sügavuseni B on 0,2B; kuni sügavuseni 3B on 0,5B ja sealt edasi B. Teguri α leian eelpool toodud abimaterjali lisast 3.
Jõud võivad avaldada oma mõju mitmesugustes kombinatsioonides. Üheargselt mõjuvate jõudude süsteemi nimetatakse laeva koormuseks. Laev peab olema võimeline sellele vastu panema. Koormusest tulenevad üld-deformatsioonid, millest tähtsamad on üldpikipaine ja üldvääne. Laeva võimet vastu panna ülddeformatsioonidele nimetatakse üld- tugevuseks. Välisjõud põhjustavad ka kohalikke deformatsioone. Võimet nendele vastu panna nimetatakse kohalikuks tugevuseks. Arvutuslikeks koormusteks tugevusarvutuste tarvis valitakse suurimad koormused, mida laeval ekspluatatsiooni käigus tuleb taluda. Laeval peab olema ka mingi tugevuse varu erakorraliste koormuste talumiseks. Vaatleme üldpikipainet. Raskused ja painutavad jõud, mis laevakerele mõjuvad, on sageli väga mitmekesised ja keerukad, kuid neid on võimalik leida samade meetoditega, mida kasutatakse tavaliste talade juures. Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks. Joon
tagavaradest,see on suunatud alla (need raskusjõud on staatilised jõud) Vee üleslükkejõud on suunatud alt üles, (vaikses vees on ka see jõud staatiline) Laevale mõjuvad jõud võib jagada kahte kategooriasse: alalised või alaliselt mõjuvad, mis avaldavad mõju kogu ekspluatatsiooniaja vältel: kere kaal, mehhanismide ja seadmete kaal,lasti kaal,vee rõhk veealusele osale vaiksel veel ja lainetuse korral, jne. Arvutuslikeks koormusteks tugevusarvutuste tarvis valitakse suurimad koormused, mida laeval ekspluatatsiooni käigus tuleb taluda. Laeval peab olema ka mingi tugevuse varu erakorraliste koormuste talumiseks. Üldpikilaine Raskused ja painutavad jõud, mis laevakerele mõjuvad, on sageli väga mitmekesised ja keerukad, kuid neid on võimalik leida samade meetoditega, mida kasutatakse tavaliste talade juures. Graafilise meetodi korral osutub see töö mitte eriti keeruliseks. EPÜÜRID
annaabi.ee 
