heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse
kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. * Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju vaeva nähti aabitsate ja õpikute väljaandmisel. * Esimeseks Venemaa alma materiks peetakse 1755.aastal asutatud Moskva ülikooli, millel oli kolm teaduskonda: filosoofia-,arsti-ja õigusteaduskond. * Riik jagati kubermangudeks ja kümneks kohturingkonnaks. PEETER I (1682-1725) ..
P I suhtus eitavalt munkadesse ja nunnadesse (priileivasööjad) -> paigutas kloostritesse elama erusoldateid, haigeid, rauku, kerjuseid P I sallis katoliiklasi, protestante, kuid surus läbi alistatud Volgamaa rahvaste vägivaldse ristimise vanausuliste tagakiusamine (1666- 1667 kirikukogu ja 1685 tsaari ukaasiga lindpriideks), ainsaks pääseteeks põgenemine Vene impeeriumi äärealadele, sh Baltikumi Kooliharidus 18. sajandil 1714 käsk avada linnades arvutuskoole; kirikukoolid -> P I ajal 46 kirikukooli: esimene Moskvas Navigatsioonikool (1701) => koolides range distsipliin 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1755 Moskva ülikool, kolm teaduskonda: filosoofia-, arsti- ja õigusteaduskond 1758 Kaasani gümnaasium, kaks haru: aadlile; madalamas seisusest noortele Katariina II (1762- 1796) põhimõttelised uuendused hariduse vallas 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks (Suursuguste Neitside Kasvatuse Selts)
valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal, kuid valitsejate seisundit ja tegevust mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas asjaolu, et mitme venemaa valitseja trooniletõus oli õiguslikult küsitav, eriti veel seetõttu et pojaga konflikti sattunud imperaator kehtestas pärimisõiguse ka naisliinis. Õukonnagrupeeringute omavahelise võitlusega kaasnesid paleepöörded, kuhu sageli sekkus kaardivägi.kooliharidus 18 saj- *1714 a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist*sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi(esimene oli 1701 Moskvas Navigatsioonikool)*1712 asutati moskvas Insenerikool ja 1721 kool alamdjakkide (riigiametnike) ettevalmistamiseks.* Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine* Tähiseks kõrgema hariduse edendamisel oli Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis 1724a.* ülikooliõpetus käivitus 1747 a *1755 asutati
· Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a. hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist. · Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule! · 14. juuli 1789 rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused.
Vanausulised olid sellega leppimas, aga raskolnikute kindlameelsed juhid jätkasid vastupanu uuendustele. Levitati kuuldus, et Peeter on Antikristus. Järgnesid repressioonid ja vanausulistele kehtestati topeltmaksud. Siis läksid pooled vanausulised elama Venemaa äärealadele ja ka Eestisse. Peeter I üritas luua Venemaale koolide võrku, sest tundis et Venemaa on Lääneriikidest hariduse poolest maha jäänud. 1714 aastal anti käsk avada linnades arvutuskoole, nõuti kirikukoolide rajamist. Peetri eluajaga suudeti asutada 46 kirikukooli, mida oli vähe, kuid siiski midagi. Sõjaväelaste ja ametnike koolitamiseks loodi eriõppeasutusi. Kõikides vene koolides valitses range distsipliin ja oli lubatud kehaline karistamine. Palju nähti vaeva aabitsate ja õpituke väljaandmisega. Teaduste Akadeemia rajamine 1724. Selle juures kavatseti anda ka gümnaasiumi ja ülikooliharidust. Esimeseks
annaabi.ee 
