Ehituse ja sisekliima kodutöö Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja summaarne soojuskadu, näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest:
välja toodud, siis päikeseenergiast tulenevat soojusenergia eraldusi suudavad seni arvesse võtta vaid dünaamilised simulatsiooniprogrammid. Lihtsustatud arvutustes on soovituslikuks vabasoojus eralduste köetava pinna kohta elamutes võtta kokku 50 kWh/m2⋅a. Antud peatüki järgi on päikesest tulenev vabasoojuseraldus toodud arvutusmudelisse sisse. Päikesekiirguse mõju erinevatele hoone fassaadidele on toodud raamatus "Hoonete küte", mille kohane arvutusjuhis on peatükis toodud exceli tabelarvutustena ka ette antud. Kui ülaltoodus selgub, et hoone erisoojuskadu on oluline tasakaalutemperatuuri leidmisel, siis erisoojuskaost sõltub tervikuna hoone kütteenergia kulu (valem 4). Q k = H⋅S⋅24⋅10-3 (4) Qk – kütteenergiakulu, kWh/a H – Hoone erisoojuskadu, W/K S – aasta kraadpäevade arv sõltuvalt tasakaalutemperatuurist, °C⋅ d
Piirete helipidavuse osas valiti hindamiskriteeriumiteks EVS 842 ja INSTA 122:1998 soovitused, mis kajastavad tänapäeva inimeste vajadusi Euroopa arenenud riikides. 6.2.2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid Helipidavuse hindamiseks oli vaja: hinnata puitkorterelamute helipidavust ekspluatatsioonitingimustes mõõdistamise teel; selgitada nende helipidavuse vastavust EVS 842 ja INSTA 122 soovitustele; Eestis kasutatav helipidavuse arvutusjuhis EVS-EN 12354 ei võimalda usaldusväärselt hinnata uuritud puittarindite helipidavust. Puittarindite helipidavuse arvutuslik hindamine saab võimalikuks pärast ulatuslikumat uuringut, mis oleks suunatud helipidavuse arvutamisele juhul, kui tarindit ei käsitleta nn. õhukese plaadina, vaid koosneb lamellidest (palgid, prussid) ja nendevaheliste vuukide tihend on suhteliselt suure sisehõõrdega. Kuidas sellisel juhul muutuvad
annaabi.ee 
