hästi kirjeldavat. Kasutatakse ka visuaalset tasandamist kõvera abil. Sellisel juhul joonistatakse graafikule sujuv kõver, mis näib toimuvat hästi kirjeldavat. Visuaalse tasandamise põhiprobleemiks on, et tulemus on subjektiivne ning sõltub tugevalt sellest, kes on tasandaja ja milline on tema nägemus heast kirjeldamisest ning uuritava nähtuse arengust. Analüütilisteks nimetame tasandamismeetodeid, mis tuginevad tulemuse objektiivsust tagavatele arvutuseeskirjadele. Objektiivsed on meetodid, mis genereerivad ühesuguse tulemuse sõltumata sellest, kes on meetodi kasutaja. Lihtsaimaks analüütilise tasandamise meetodiks on tasandamine libiseva keskmise abil. Probleemiks on, et libisevad keskmised kirjeldavad aegrida juppide kaupa ning ükski eraldi võetuna ei kirjelda rida tervikuna. Teiseks on libisev keskmine küll üldistav aga mitte kokkuvõtlik. Tasandatud aegrida on esialgsega peaaegu sama mahuga arvukogum.
hästi kirjeldavat. Kasutatakse ka visuaalset tasandamist kõvera abil. Sellisel juhul joonistatakse graafikule sujuv kõver, mis näib toimuvat hästi kirjeldavat. Visuaalse tasandamise põhiprobleemiks on, et tulemus on subjektiivne ning sõltub tugevalt sellest, kes on tasandaja ja milline on tema nägemus heast kirjeldamisest ning uuritava nähtuse arengust. Analüütilisteks nimetame tasandamismeetodeid, mis tuginevad tulemuse objektiivsust tagavatele arvutuseeskirjadele. Objektiivsed on meetodid, mis genereerivad ühesuguse tulemuse sõltumata sellest, kes on meetodi kasutaja. Lihtsaimaks analüütilise tasandamise meetodiks on tasandamine libiseva keskmise abil. Probleemiks on, et libisevad keskmised kirjeldavad aegrida juppide kaupa ning ükski eraldi võetuna ei kirjelda rida tervikuna. Teiseks on libisev keskmine küll üldistav aga mitte kokkuvõtlik. Tasandatud aegrida on esialgsega peaaegu sama mahuga arvukogum.
Lõplik moment MII avaldub: N⋅ e MI MII = N ⋅ e ∞ = 2 = Nl Nl2 1− 2 1− 2 π EI π EI Momendi suurenemine V arvestades deformatsioone (Dischinger`i valem): MII 1 V= = MI Nl 2 1− π 2EI Vastavalt arvutuseeskirjadele on kandevõime kontrollil arvutusväärtused jagatud γM-iga, millega vähendatakse jäikuste väärtusi, seega momendi suurenemise tegur on arvutatud järgnevalt: 1 V= N ⋅γ l2 1 − d M ⋅ ef2 EI π Alghälbed põhjustavad varrastes ja liidetes lisamomente, mis tuleb varraste ja sõlmede dimensioneerimisel arvesse võtta.