Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrelatsioonitegur R. Kui R ≥ 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea Graafilised ja grafoanalüütilised meetodid: 1) Kahe näitaja vahelise suhte meetod p = y/x 2) Vähimruutude meetod – leitakse seos kahe vaatlusjaama andmete vahel 3) Korrelatsiooni meetod – regressiooni analüüs 20. Miinimumäravool ja arvutusalused. Sanitaarvooluhulk. Miinimumvooluhulga järgi saab otsustada, kui palju võib jõest (ojast) vett võtta ning kui palju peab sinna loodusliku ökosüsteemi jaoks alles jätma. Miinimumäravoolu selgitamiseks analüüsitakse suvise (kevadsuurvee lõpust jäänähete ilmumiseni) ja talvise (jäänähete tekkimisest kevadsuurvee alguseni) madalvee andmeid. Et äravoolumiinimumi on raskem hinnata kui suurveemaksimumi, siis loetakse miinimumvooluhulgaks madalveeperioodi 30-päeva-keskmist vooluhulka
a. Lambot’ valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni juba küllaltki märkimisväärsele arengule võttis esimese sellealase patendi prantslasest aednik J. Monier 1867.a. ja sedagi armeeritud betoontoobrile. Esimesed raudbetooni arvutusalused publitseeriti 1886. a. (sakslane M. Koenen). Järgnes raudbetooni teooria ja praktilise kasuta- mise kiire areng terves reas riikides: Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s, sajandiva- hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos “Raud- betoon, selle teooria ja rakendus” (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a. Saksamaal ja Šveitsis. Enne I Maailmasõda
-3 +3 Arvutus on ligikaudne, kuivõrd Smax Nmax võib esineda süstemaatilisi hälbeid keskjoonte suhtes. Istu valik pretsedentide meetodil Suurele osale istudele ei ole lähteparameetrid korrektselt arvutatavad, kuna töötingimuste mitmekesisus on niivõrd suur, et puuduvad vajalikud arvutusalused. Lõtkist esineb laagris või juhikus, kus probleemiks on optimaalse pilu tagamine võlli ja ava vahel - pöörlemise ja nihutatavuse huvides. Lõtk on vajalik veel kaasdetailide ristlõikekujuhälvete, soojusdeformatsioonide ja mitmetoelistes konstruktsioonides tekkivate toeasendihälvete kompenseerimiseks. Enamasti ainult soovituslikku laadi on poolvedelik-poolkuivmäärimisega ja määrdeta liikuvistude valik.
a. Lambot' valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni juba küllaltki märkimisväärsele arengule võttis esimese sellealase patendi prantslasest aednik J. Monier 1867.a. ja sedagi armeeritud betoontoobrile. Esimesed raudbetooni arvutusalused publitseeriti 1886. a. (sakslane M. Koenen). Järgnes raudbetooni teooria ja praktilise kasuta- mise kiire areng terves reas riikides: Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s, sajandiva- hetusel ka Venemaal. Suure panuse raudbetooni arengusse andis E. Mörsch, kelle teos "Raud- betoon, selle teooria ja rakendus" (1912) sai aastakümneteks raudbetooni arengu aluseks. Esimesed raudbetooni normid ilmusid 1904. a. Saksamaal ja Sveitsis. Enne I Maailmasõda
annaabi.ee 
