Pomm valmis 1945 a R. Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis. Teadlased teadsid juba, et võib ehitada veel võimsama pommi, vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus muukida sakslaste sifrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, ameeriklastel valmis veidi võimsam arvuti Eniac. Arvutirevolutsioon oli alanud. Teine suursaavutus oli 1953 a. DNA struktuuri mõistatuse lahendamine. Kirjandus. Üheks kõige võimsamaks filosoofiks kujunes J-P Sartre, kelle 1945 aastal peetud avalik loeng eksistentsialismist tekitas sensatsiooni. Sartre omandas justkui prohveti maine. Vihkas USA kodanlikku ühiskonda, kiitis NSVL'i kõiki tegusid. Georg Orwell - ,,Loomade farm", ,,1984". 1948 aastal ilmus Ameerikas teaduslik teos, kus
vesinikupommi. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste siftrisüsteem Enigma. Selleks konstrueerisid inglased arvuti nimega Colossus, kus info liikus bittides, see tähendab digitaalselt nagu tänasteski arvutites. Umbes samal ajal valmis ameeriklastel mõnevõrra võimsam arvuti ENIAC. Arvutirevolutsioon oli alanud, ehkki see hakkas nähtavaid vilju kandma alles 1960.aastail. Teiseks tohutu tähtsusega edusammuks, mille tagajärjed hakkasid ilmnema alles aastakümnete pärast, oli DNA struktuuri mõistatuse lahendamine 1953.aastal. See avas geneetikale enneolematud võimalused. Sõjajärgsetel aastakümnetel tulid esile ka igasugused filosoofid. Leidus intellektuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid. Neis ehk kõige kuulsamaks ja mõjukamaks võib pidada George Orwelli
“kirjad”, kultuurikontekstist tulenevad, autorist ja lugejast tulenevad “kirjad”, (kumbki on ülimalt tugevasti kultuurikontekstist olenev), sotsiolekt (kollektiivne), idiolekt – individuaalne. Märgiline struktuur funktsioneerib teiste struktuuride seas, suhestub nendega, samastub või vastandub. 11. Riffaterre intertekstuaalsusest (vt "Akadeemia" 1998) Riffaterre’i arvates kiputakse pahatihti samastama hüpertekstuaalsust intertekstuaalsusega. Sellele on andnud aluse arvutirevolutsioon – arvuti on arenenud infootsimissüsteemist reaalse analüüsi süsteemiks, mis on võimeline tekitama esmalt kriitilist diskursust ja hiljem loovat kirjeldust. Hüpertekst astuvat üle kirjaliku teksti lineaarsusest ja muutuvat “intertekstuaalsuse otseseks kehastuseks”. Riffaterre’i väitel tuleneb selline väide kahesugusest eksitusest: esiteks: arvuti lugemise piiritut võimalikkust peetakse inimese lugemise piiritletud tegelikkuse suhtes ülimuslikuks;
annaabi.ee 
