Nagu nähtub lisatud CV-st olen ma tegelenud seal kogukonnalehe toimetamisega, artiklite kirjutamise ja tõlkimisega. Minu ülesannete hulka luulub ka välissuhete korraldamine. Ma suhtlen väliskülalistega, tõlgin artikleid ja toimetan Klubilehte. Arvutikirja kiirus on mul ca. 100 lööki minutis, ma olen kohusetundlik ja viisakas meesterahvas. Ma olen läbinud Tallinna Astangu Kutserehailitatsiooni Keskuses kursuse AO, mille lõpetasin 2009. aastal ja sain sealt Arvutioskuste tunnistuse, mis vastab standartidele AO1-7. Ja minu arvutioskused on kesktasemel. Palgasooviks on mul praktikaajaks ½ Eesti keskmist Lisaks maksab Töötukassa minu praktikaajal teile veel toetust selle eest, et te mind valisite. Minu kontaktisikuks on pr. Lea Kasvandik Tallinna Vaimsetervise Keskuse, Haabersti Klubimaj Töö- ja Koolitusüksuse juhendaja, Tema kontaktid on [email protected] ja telefon argipäeviti 8.00-16.00 on 6579438
· Paljud lapsed on uudishimulikud ja teadmishimulised, mistõttu peaksid vanemad turvalisusele eriti suurt tähelepanu pöörama. · Ajakohasena tuleb hoida ka viirusetõrje ja tulemüür. 2.4 13-15-aastased Selles vanuses saab internet osaks laste seltsielust: nad kohtuvad internetis sõpradega ja veedavad siis isekeskis aega. Internetti kasutatakse ka koolitööde tegemisel ja hobitegevuste tarbeks. Lapse arvutioskuste arenedes kasvavad ka interneti kasutusvõimalused. Vanematel võib olla väga raske aru saada, millega lapsed internetis tegelevad. Selles vanuses hakkavad lapsed ka riskima ja piiride pidavust proovima, nii et keelud ja tehnilised piirangud ei pruugi enam internetikasutuse turvalisuse tagamisel efektiivseks osutuda. 13-15-aastased lapsed võivad soovida hoida oma tegevusi ainult enda teada, seda eriti siis, kui vanemad ei ole varasemalt üles näidanud huvi nende internetikasutuse vastu
täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid
täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus näitas, et 34% vanemate klasside tüdrukutest jälgib riietumises kindlat joont, poistest teeb seda vaid 8%. (Kõiv 1999; viidatud Krull 2000: 138 järgi) Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid
mingis vanuses normaalselt arenenud laps võimeline olema. Ka lapsed ise võtavad selliseid arendusülesandeid väga tõsiselt ja püüavad toimida täiskasvanute ootuste kohaselt. Liigne mehelikuse rõhutamine võib tütarlaste kasvatamisel halvata tulevaste naiste emarolli täitmist kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Omaette probleemiks soolise võrdsuse kindlustamisel on saamas poiste suurem huvi kõrgtasemel arvutioskuste vastu. Ealise sotsialiseerimise normid väljenduvad arendusülesannetena, millega lapsed püüavad hakkama saada kindlatel arenguastmetel. (riietumine, käitumismaneerid, puhtusearmastus, mängueelistus) E. Eriksoni isiksuse arenguastmed. J. Marcia identiteedi kujunemise tüübid. ERIKSONI teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, mis avalduvad spetsiifiliste arengukriisidena. I aste – üldise usalduse ja
annaabi.ee 
