MUUSIKAÕPETUS 8. klass KORDAMISKÜSIMUSED Klahvpillid (klaver, klavessiin, orel, akordion) Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost
Hääled olid puhtad ning kõlavad. Samuti on neil minu arvates hoopis teistsugused hääled, kui muidu Eesti muusikamaastikul kuulda. Kui osade ansamblite puhul ei saa alati sõnadest aru, siis neil olid laulusõnad väga korrektselt väljendatud. Väga meeldis mulle nende positiivsus ja sära laval, see ei lasknud enda meeleolulgi langeda. Kõige mõnusam oli kuulata laulu ,,Meil on aega veel", kuigi see on minu jaoks üsna 1 Räpparid hülgasid arvutimuusika. http://www.ohtuleht.ee/493104. Jaanuar, 2013. 2 Põhja-Tallinn (ansambel). http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Tallinn_%28ansambel%29. Jaanuar, 2013. 3 Põhja-Tallinn (ansambel). http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Tallinn_%28ansambel%29. Jaanuar, 2013. 4 Põhja-Tallinn (ansambel). http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Tallinn_%28ansambel%29. Jaanuar, 2013. 2
ja lõpetades elektroonilise tantsumuusikaga. Elektroonilise muusika mõiste ei ole kunagi olnud ühetähenduslik. Tänapäeval on siiski kokku lepitud, et elektoonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. Heli tekkimise alusel jaotatakse elektroonilised muusikainstrumendid elektromehaaniliseks ja n-ö puhtalt elektrooniliseks. Elektroonilise muusika mõiste alla on mahtunud ka arvutimuusika mõiste. Hoolimata sellest, et elektroonilise muusika mõistet seostatakse eelkõige süvamuusika valdkonnas loodetavasti nüüdismuusikaga tekkis 1960 aastatel ka elektroonilise muusika tehnoloogia kasutava levimuusika suund. Süvamuusikat rändasid levimuusikasse sellised uued muusikalised kontseptsioonid nagu keskkonnahelide radikaalne kasutamine, ambient, helide esitamine tagurpidi digitaalne sämplimine, akustilise heide elektrooniline töötlemine, kõnefragmentide kokkuliitmine
............................................................7 Pariis ja konkreetne muusika.................................................................................. 7 Köln ja elektrooniline muusika................................................................................ 8 Ameerika Ühendriigid ja lindimuusika....................................................................9 Kanada ja elektrooniliste klahvpillide areng.........................................................10 Arvutimuusika...................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................. 12 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 13 2
valgussignaali, vaid edastab digitaalsed käsklusi – sündmussõnumeid. Muusikariistades edastatav info hõlmab teavet, näiteks tempo, helikõrguse, oktaavi, helitugevuse, modulatsiooni, helipanoraamis paiknemise jne kohta.“ „MIDI on alates oma ilmumisest 1983. aastast saanud levinud standardiks muusikariistade (näiteks elektroonilised klahvpillid, kitarriprotsessorid, trummimasinad, sekventserid jne) juhtimisel ja sünkroonimisel.“ 7)Mida saab teha arvutimuusika abil? Saab luua helisi arvutis ning salvestada need arvuti kõvaketale.Taheti muuta heliloojate ja muusikute muusika loomist lihtsamaks ja mugavamaks.
Helid mis tulevad pillide mängimisel on ka hetkel veel olemas kuid teises olekus. Artiste käidi kuulamas sest ei olnud sellist asja veel nagu Internet. Maailmas tuntuks saamine võis näha kui võimatuT tööd mille poole pürgimine võtaks terve elu aega. Nimelt on see kõik väga kergeks tehtud ning vastava muusikastiilide kuulajatel on palju kergem oma lemmikut välja selgitada kuna valikuid on tänapäeval palju. Populaarseks on saanud arvutimuusika mille tegemiseks on vaja ainult seadet mille abil oma loomingut panna kõlasse ilma ühegi instrumendita. Nagu Roy Ayersi ütlus ütleb: “Muusika ilu seisneb selles, et see ühendab inimesi.” Paljud nõustuksid sellega, et tantsimine ilma helideta on nagu pudru söömine ilma moosita. Täiesti tehtav kuid ei ole seda mis annab vürtsikust juurde. Kõik on viimaste aastatega muutunud sest tehnika areng on täies hiilguses tippu jõudmas
ja tehnikate eiramises. Ometi annab traditsioonilisus tema muusikale selguse, ereduse ja kindla struktuuri. · On kirjutanud 6 ooperit, 8 sümfooniat, ühe viiulikontserdi ja palju kammermuusikat Kaija Saariaho (1952) · Muusikalise hariduse sai Sibeliuse Akadeemias, edasi läks Saksamaale, sealt Prantsusmaale IRCAM'i muusikainstituuti. · Töötas välja originaalse arvutielektroonika- orkester suhte ning omandas vilumuse arvutimuusika ,,live-elektroonika" kasutamises. See asetas tema muusika põhirõhu suurte muusikamasside aeglasele transformeerumisele. · Teosed: ,,Nymphea" ,,Petals" ,,Du Cristal" ,,Graal Theatre" Jouni Kaipainen (1956) · Muusikalise hariduse sai Sibeliuse akadeemias Aulis Sallineni käe all. · Stiililt ekspressionismi ja klassitsismi segu. · Varajasem teravam looming on asendunud nüüd selgema, harmoonilisema ja pehmema kõlaga.
annaabi.ee 
