10 Mund, Argo 2008. Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme. 11 Leemets, Tiina 2004. Mullivann, peenema nimega jaccusi. 12 Samas 6 Muutused sõnade tähendustes Tihti on sõna paljude tähenduste hulgast vaja võtta vaid hetkel aktuaalne olev tähendus. Näiteks inglise sõnad file, link, site, web on laenatud vaid arvutikeelde kuuluvas mõistes, lähtekeeles nad nii kitsast tähendust ei oma. Muidugi on ka sõnu, millel on lähtekeeles vaid üks tähendus- sõnad nagu baarmen, hamburger ja piksel on eesti keeles tähenduselt samad, mis lähtekeeleski. 13 Tihti on nii, et sõnu laenatakse mitmeid kordi, sõltuvalt sellest, mis mõistet on vaja tähistada. Näiteks lainer on jumestusvahendina saanud uue tähistuse, samuti topp- lühike pluus või särk,
miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega. Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimiskeeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsioonisüsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. 9. Neljanda Generatsiooni arvutid Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna
Kolmanda generatsiooni arvutid Kui seni oli toodetud kahte tüüpi arvuteid ühed arvutuste tegemiseks ning teised andmete sorteerimiseks ja printimiseks, siis 1950ndate lõpus hakati neid kahte funktsiooni ühildama.. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN, 1959.aastal leiutas Grace Hopper COBOL20-e. Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes, samas kui koostamisprogramm võis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmeerimiskeelte leiutamine oli tähtis, kuna see võimaldas luua operatsioonisüsteeme. 1962.aastal produtseeris Digital Equipment Inc. arvuti, milles kasutati väiksemaid transistoreid, mida sai mahutada ühte väiksesse silikonkiipi sadu, seega olid arvuti mõõtmed võrreldes teiste tolle aja arvutitega kordi väiksemad. See aga tegi keerukamaks suhtlemise arvutite ja kasutajate vahel, mis oli seniajani toimunud perfokaartide ja juhtmete kaudu. 1970
varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna
varem kommunikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljanda Generatsiooni arvutid. Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorid, mis katsid 12 mm2 pinna
varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. 1965.aastal alustati IBM/360 seeriatootmist. 1970-ndatel tõi murrangu elektronarvutite ühtsusseeria ( ) Kümnendi lõpus hakati tootma seeria (C ) miniarvuteid. Mõlemad seeriad töötati välja sotsialismimaade ühistöös. 1972. aastal algas EC-1020 seeriatootmine. Asuti välja töötama EC-1040. Neljanda põlvkonna arvutid Neljanda põlvkonna arvutite piiritlemine
väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 9 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole. Neljanda Generatsiooni arvutid. Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori, nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna
katkestuse programm käivitatakse. Tegelikult näitab katkestuse vektor, kuidas määratakse PC uus väärtus. 28. Võrdlusskeem Võrdluskeem ehk komparaator, näitab operantide suuruse suhte. Lihtsalt võrdleb kahte arvu, kumb on suurem, või on hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv B on b1b0, ,kui A < B, siis L=1 ,kui A > B, siis G=1 ,kui L=G=0, siis A=B Kompilaator ehk translaator on programm, mis tõlgib (kompileerib) ühes arvutikeeles (lähtekeel) kirjutatud lähtekoodi teise arvutikeelde (sihtkeel, tihti binaarne objektikood). Sagedasim põhjus lähtekoodi selliseks transformeerimiseks on käivitatava programmi loomine. 29. Spetsiaalse riistvara realiseerimine Programne realisatsioon: Olgu meil vaja realiseeerida spetsiaalne digitaalne seade või protsessor mingiks spetsiaalseks ülesandeks. Näiteks juhtida tööpinki, analüüsida mingi keemilise protsessi kulgu, juhtida auto sissepritset ja süüdet, mobiiltelefonile protsessor jne. Millised on siin realiseerimise
annaabi.ee 
