...................................................................................... 9 Kasutatud allikad:.................................................................................................................. 10 3 Sissejuhatus Sõna arvutiviirus on kuulnud tänapäeval enamus inimesi. Kuid selle tähendust mõistetakse väga erinevalt. Mõned arvavad et see on midagi väga kauget ja teda, kui tavalist arvutikasutajat see ei puuduta. Kuid on ka neid, kes kardavad ülearu ja tekitavad paanikat. Tihti kardetakse, et viirused rikuvad ära arvuti riistvara, kuid arvutiviirused on ikkagi kahjulikud tarkvarale. Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programmi, mis on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad
noorusaegadel. Ilmselt kõige tuntum noorgeenius lähiminevikust on olnud arvutialaste teadmiste ja ärioskuste poolest tuntud Bill Gates. Juba 13- aastaselt hakkas ta tegelema programmeerimisega arvutitel ning 20- aastaselt asutas firma nimega Microsoft. Tänu sellele firmale kogus ta hämmastava kiirusega kuulsust. Samuti osutus see ka ülimalt tulusaks äriks Bill oli aastatel 1995-2007 maailma rikkaim inimene. Kõigest sellest tulenevalt pole tänapäeval ilmselt ühtegi arvutikasutajat, kes ei teaks Microsofti firmat ja isikut nimega Bill Gates. Teiseks noorusetähe näiteks sobiks ideaalselt profikorvpalliliigas NBA leiba teeniv Allen Iverson. Esmakohtumisel temaga ei ütleks ilmselt keegi, et tegu on korvpalluriga. Ta on väga väikest kasvu ning tundub, et ta ei sobiks üldse suurte koljatitega korvpalliplatsile võitlema. Kuid ta on tõestanud vastupidist. Kõik Alleni saavutused on tulnud läbi meeletu tahtejõu ja soovi olla teistest parem. Lapsepõlv
* internetikasutajaid 66% (on kasutanud Internetti viimase 6 kuu jooksul) * Interneti paljukasutajaid 52% (st on kasutanud Internetti uuringule eelneval nädalal vähemalt viiel päeval) Koduarvuti ja internetiühenduse omamine Eesti leibkondades * 52% peredest omab koduarvutis internetiühendust Eestis on 15-74-aastaseid arvutikasutajaid 69%1 ehk ca 726 000 ja internetikasutajaid 66%2 ehk ligikaudu 689 000 inimest. Viimase aastaga on lisandunud selles vanuserühmas ca 20 000 arvutikasutajat ja ligikaudu 28 000 internetikasutajat. Enamik arvuti- ja internetikasutajatest kasutab neid regulaarselt 91% arvutikasutajatest kasutab arvutit ja 90% internetikasutajatest kasutab internetti vähemalt kord nädalas. Kuna uuringu sihtrühm on aastaga kahanenud, siis protsentuaalselt väga suuri muutusi toimunud pole. Siiski võrreldes eelmise kevadega on arvuti ja interneti kasutajaskond suurenenud meeste, eestlaste, 35-49-aastaste, Tallinna ja Lõuna-Eesti ning maa-asulate elanike seas
Pidevat tööd arvutiekraani taga ei tohiks olla üle kolme tunni päevas. Võimaluse korral tuleks sageli teha lühikesi pause ja lõdvestavaid harjutusi. Silmi kaitseb ka ekraanfilter. Ekraanifiltri peamine eesmärk on teha arvuti ekraanil olev pilt kergemini jälgitavaks. Filtrid eemaldavad kuvaripildist peegeldused ja monitori võnkesagedusest tingitud väreluse, reguleerivad kontrastsust ning teravustavad ekraanipilti. Ekraanifiltri teine otstarve on kaitsta arvutikasutajat kuvari poolt tekitatavate kiirguste ja elektriväljade eest. Uuemad monitorid vastavad standarditele MPR II ja TCO92, mis seavad monitoride kiirguse ja elektriväljade suurusele ranged piirid. Vanemad monitorid standarditele ei vasta. Kui käega üle ekraani tõmmata ja kostab krõbin, siis on tegemist tugevate väljatunnustega monitoriga. Sellisel juhul vajab monitor kindlasti ekraanifiltrit Ekraanifiltrid erinevad üksteisest peamiselt klaasi tooni ja valguse läbilaske võime poolest
hoiata oma tulekust ette ning tekitatud kahju võib olla tunduvalt kulukam, kui üks viirusetõrje programm. Ühtlasi ei tasu käia pornosaitidel ning tuleb hoiduda piraattarkvara kasutamisest (Kirna 2009, lk 67). Lisaks sellele ei tasu avada võõrastelt isikutelt tulnud kirju, kuna ka neis võivad peituda viirused. Kusjuures, elektronposti abil levitatakse kõige rohkem viirusieod tänapäeval (Abel et al. 2011, lk 186). Samas kindlasti ei ole olemas ühtegi arvutikasutajat, kes ei oleks kasutanud piraattarkvara. Kokkuvõtvalt võib öelda, et häkkerid on inimesed, kelle üheks ülesandeks on leida turvalisuse nõrgimad lülid ja neile tähelepanu juhtida. Kräkkerid on inimesed, kes kräkivad võõrastesse infosüsteemidesse, et sealset infot omakasu eesmärgil kasutada. Neile ei kehti häkkerieetika reeglid. Arvutiviirused jagunevad kahte kategooriasse. Esiteks need, mis on seotud kindla
Mis on pahavara? Pahavara on tarkvara, mida kasutatakse ilma arvuti omaniku/ kasutaja teadmata tema arvutisse tungimiseks ja selle kahjustamiseks. Pahavara ei teki iseeneslikult, neid kirjutavad inimesed, kes tahavad saada salajasi andmeid(paroole, krediitkaardiandmeid, firmade jne) , huligaanitseda(saata spämmi) või lihtsalt teha halba nalja ning sedasi tüüdata arvutikasutajat. Pahavara võib kustutada arvuti kõvakettalt faile, kahjustada operatsioonisüsteemi ning muuta arvuti aeglaseks(kuid vahel ka mitte, kui eesmärgiks on salajaste andmete saamine, siis on kasulik kui avuti töötaks kui tavaliselt, et kasutaja ei kahtlustaks) . Harvemal korral võib kahjustada ka riistvara. Seda võib pidada ka äriks. Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit
IT osakonna ja sisekliendi koostöös luuakse ja hooldatakse reeglina organisatsiooni infosüsteeme teenuste osutamiseks väljapoole ning oma töö korraldamiseks. Koostöös väliskliendiga luuakse temale vajalikke IT lahendusi kasutades oma organisatsiooni teadmisi ja oskusi. Missugune järgnevatest annab õigeima huvigrupi loetelu IT ettevõtte jaoks? Kliendid, töötajad ja juhtkond, omanikud, hankijad, kreeditorid, valitsus, kohalik omavalitsus ja eriala liidud. Missugust arvutikasutajat loetakse regulaarseks kasutajaks? Kas seda, kes kasutab arvutit: vähemalt kord nädalas? Missugune dokumendi kooskõla organisatsiooni strateegiaga järgneva loetelu seast on kõige olulisem? infotehnoloogia strateegia Missugusele küsimusele otsitakse vastust majandusliku teostatavuse uuringuga? planeeritava projekti majandusliku tasuvuse kohta ettevõtte jaoks Missugusele küsimusele otsitakse vastust tehnilise teostatavuse uuringuga? projekti edukuse