See ühendus oli võrratu. . Juba antiikajal osati seega konstrueerida kõiki n – nurki, mida saab 3-nurga, 4-nurga, 5-nurga poolitamisel ja nende omavahelisel kombineerimisel, nagu näiteks 15-nurka. Lahtine oli aga küsimus, kas ka teisi koorapäraseid n-nurki saab konstrueerida sirkli ja joonlauaga ning kas nende kõigi jaoks on võimalik leida üldist seaduspärasust. Gauss leidis lahenduse, kusjuures ta avastas selle geomeetria probleemi seose arvuteooriaga. Gauss tõestas, et iga algebralise võrrandi kõik lahendid on arvud kujuga a+ib, kus a ja b on reaalarvud ja i = - 1 . Arve kujul a+ib nimetatakse kompleksarvudeks. Gaussi surnukeha lahati. Vaadati ka veel üle teadusliku täpsusega tema sisikonna tähtsamad organid. Osutus et Gaussi aju kaalus kolm naela ehk 1492 grammi. 1855 aastal algusest alates hakkas teda vaevama peale südamelaienemise ka astma, ilmnesid vesitõve nähud. 23 veebruaeril 1855 a
Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaaarmastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka ,,voorusi" seletati arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad. Olles küll müstikud, arendasid pütaagorlased tänu oma matemaatilisele taibukusele tublisti edasi kosmoloogiat. Nad väitsid esimestena, et Maa ja teised taevakehad on kerakujulised. Kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehaks peeti kera, seega Maa ei saa olla lame, et olla vastavuses täiusliku maailmaga, peab olema kera. Samuti väitsid pütaagorlased esimestena, et
Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaa-armastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka ``voorusi`` seletati nö. arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad. ARVUTEOORIA Pythagorase huvi matemaatika vastu omandas müstilise mõõtme ja lõpnes arvu kui kõige oleva aluseks kuulutamisega. Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust . See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on
annaabi.ee 
