Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides; · orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. Mõiste düsleksia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast-DYS (eesliitena rike, häire) ja LEXIS (sõna, kõne) (Wikipedia). Inglise keeles kasutatakse mõistet düsleksia nii lugemis kui ka kirjutamispuude tähistamiseks. Eesti keeles on kirjutamispuudel oma nimetus-düsgraafia, kuid praktikas vaadeldakse neid koos. (Maila 2011) 2.2. Düsleksia avaldumine
Düsleksia on: 1. häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest (disabilities) kognitiivsetes protsessides. (Lukanenok & Kasper, 2004) 2. orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. (Reid, 2011) Teadlastel on palju teooriad, kui täpsed põhjused miks düsleksia esineb on teadmata. Düsleksiat ei saa pidada kvalitatiivseks haiguseks, et kas see on või ei ole, vaid sündroomiks, millel on iseäralikud omadused. Diagnoos ja etioloogia sõltub neist sümptomidest. Düsleksia on õpiraskus, mis mõjutab eelkõige lugemist ja keelt
sõnade segiajamine kõlalise sarnasuse või lähedase tähenduse alusel, raskused järgnevuste ja vastavuste õppimisel, raskused ruumi ja liikumise tajumisel.(Tallinn 2011) Eesti pedagoogide arvates on 15-25% algklasside lapsi lugemisraskusetega. Düsleksikute osakaal nende hulgas pole teada. (Lugemis-ja kirjutamisraskused) Düsleksia on orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. 5 Häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustega, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides.(Tallinn, 2011) Düsleksikute probleemid võib jagada üldiselt viieks:
annaabi.ee 
