Kui kogu energia soojuseks, siis Q=mcT ja E=Q. Siit T= mgh/mc = gh/c Pannes sisse väärtused saame temeperatuuri tõusuks 1 kraadi. Auto hakkab sõitma ning läbib esimesed 100 m jääva kiirendusega a1, järgmised 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. Algandmed v0=0, v1=10 m/s ja v2=15 m/s. Kuna ei küsita eraldi kiirendusi vaid nende suhet, siis arvutamegi selle. a1= (v1-v0)/t1 ning t1= s/vk Kuna ühtlaselt muutuv liikumine, siis tohime arvutada keskmise kiiruse otspunktide kiiruste poolsummana. a1/a2 = 2s(v1-v0)(v1+v0)/ 2s(v2-v1)(v2+v1) Taandades ja pannes arvud asemele saame 100/125 ehk a2 on suurem. (loomulikult võib kontrolliks arvutada ka kiirenduste väärtused kui aega üle jääb, aga enamasti saab punkte vaid küsitule vastamise eest) 500 grammise massiga kivi visati 50 m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20 m/s
Kui kogu energia soojuseks, siis Q=mcΔT ja E=Q. Siit ΔT= mgh/mc = gh/c Pannes sisse väärtused saame temeperatuuri tõusuks 1 kraadi. Auto hakkab sõitma ning läbib esimesed 100 m jääva kiirendusega a1, järgmised 100 m aga kiirendusega a2. Seejuures esimese 100 m teelõigu lõpul on kiirus 10 m/s ning teise lõpul 15 m/s. Kummal teeosal on kiirendus suurem. Algandmed v0=0, v1=10 m/s ja v2=15 m/s. Kuna ei küsita eraldi kiirendusi vaid nende suhet, siis arvutamegi selle. a1= (v1-v0)/t1 ning t1= s/vk Kuna ühtlaselt muutuv liikumine, siis tohime arvutada keskmise kiiruse otspunktide kiiruste poolsummana. a1/a2 = 2s(v1-v0)(v1+v0)/ 2s(v2-v1)(v2+v1) Taandades ja pannes arvud asemele saame 100/125 ehk a2 on suurem. (loomulikult võib kontrolliks arvutada ka kiirenduste väärtused kui aega üle jääb, aga enamasti saab punkte vaid küsitule vastamise eest) 500 grammise massiga kivi visati 50 m kõrguselt horisontaalse algkiirusega 20 m/s
Asendades need võrrandisse (4.50) saame allveelaeva sukeldumisvõrrandi Gt GM - kS t x= - 2 2 1 - e M . kS k S Nüüd tuleb veel leida allveelaeva maksimaalne sukeldumiskiirus. Selleks leiame kõigepealt kiiruse G G - kS t M v = x = - e kS kS Siit arvutamegi maksimaalse sukeldumiskiiruse G G - kS t G vmax = lim v = lim - e M = t t kS kS kS G Seega vmax = kS Näide 4.10 Punktmass M massiga m liigub tsentraaljõu mõjul, mis tõmbab koordinaatide alguse 0 poole ja on suuruselt võrdeline kaugusega punktist 0. Võrdetegur on k. Alghetkel asus
tuntakse seoses E = mc2. Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral. Seepärast arvutamegi välja nüüd antud massiga keha energia mitte enam selle massi nagu oli eespool välja toodud. Kuid energia välja arvutamiseks peame teadma just keha massi. Kuna energia ja mass on ekvivalentsed suurused: siis saame Viimasest seosest järeldub see, et kui R ( ehk Schwarzschildi raadius ) on 1 meeter, siis 113 energiaks ( E ) saame 6,213545 * 1043 (J). Peame arvestama ka seda, et ei ole siin arvestatud
annaabi.ee 
