ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestust vajamata; teoloogiline võide, mis on kokkuleppeliselt tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Müüt religioosse pärimuse liik, mis muistsete inimeste mõtlemise baasil seletab jumalate, maailma ja inimeste tekkimist, kulgemist ja saatust. Eristatakse loomis-, viljakus-, loodusmüüte jne. Müütides kirjeldavate sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi.
Ortodoksia (Mingi kindla religiooni raames õige õpetuse (pühakirja, dogmade) järjekindel pooldamine ja riituste range järgimine ehk õigeusklikkus. Vt ka dogma, hereesia, kaanon.) dogma ((1) õpetuslause, mida peetakse tõeseks ilma tõestust vajamata; (2) teoloogiline väide, mis on kokkuleppeliselt (nt kirikukogul) tunnistatud vääramatuks tõeks, mis on kohustuslik kõigile usklikele ja mis ei ole arvustatav. Vt) nt kristlus Ortopraksia (õige tegemine), nt Judaism (kosser/trefah); Islam (halal/haram). Animism hingestatud maailm (haldjad, emad-isad, loodusvaimud jne). 5 Sünkretism mitme erinevate usutraditsioonide lõimumisel/segunemisel kujunenud/sündinud religioon, nt voodoo, santeria. Õpetus ja filosoofia Religioon kaasaegses maailma et religioonil oleks tähendus.
Mõnikord rõhutatakse seoses kunstikogejaga, teisalt seoses kunstikriitikuga. 1. Kunstielamus: Kaks vormi: 1)et kunstiga lävimine oleks elamuslikum. 2)et elamus oleks "õige" (on ta siis parem või mitte). "Õige kunstielamuse allikaks on ikka teos ise, kus maali formaat, iga pintslitõmme ja värvilaik loovad erilise atmosfääri, mida ei vahenda ükski trükipilt." Aino Kartna (1991). 2. Hindamiseks / tõlgendamiseks: "Vanasti oli kombeks, et enne arvustama hakkamist loeti arvustatav raamat läbi, kuulati ära heliteose esiettekanne ja oodati ära, kuni kunstnik maali näitusele esitas. Praegu võtab [---] kritiseerida (ja hinnata!) poolelioleva ehitise arhitektuuri [---], misjuures kriitik pole ka projekti vastu huvi tundnud." Karin Hallas-Murula (2005). 3. Kriitika mõistmiseks: "Märkigem, et kriitiline selgitus soodustab mõistmist, kuid ei asenda retsipiendi vahetut taju ega interpretatsiooni. Järelikult väljub kriitika peaülesanne puhta
annaabi.ee 
