Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid eeldused: meeldis Rohti realistlik "ladus" jutustus idealistliste-romantiliste lõimedega, kaasaja nähtuste vaatlemise ja arvustamise ülekandmine kirjandusse, sealjuures otsekohesema vahekorra loomine enese ja ühiskonna vahel, pettudes ja eemaldudes "kaasvõitlejaist". Kirjaniku järgnevat loomingu arenemist võis jääda ootama huvitusega. Kasutatud kirjandus http://www.kirmus
sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat. Temalt pärinevad sõnad, mida kasutavad eestlased praegugi on roim, süüme, mustim, laup, veenma. Soome keelest võttis ta kasutusele selliseid sõnu, mille tüvi oli mõlemas keeles olemas, nagu näiteks lennukas, almus, kääbus, jäse, püstitama. Uhiuusi ja mahlakaid vanu sõnu kasutas ta tõlketöös, mis aitas neid Eesti rahvani paremini edasi kanda ja sisse sulanduda. Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth". Aaviku pea ainuke ilukirjanduslik tekst ilmus esmakordselt "NoorEesti" kolmandas albumis 1909. aastal ja tekitas üli suurt tähelepanu oma varjamatu erootilise dimensiooni tõttu. Raamat, mis avaldatud varjunime all J.Randvere, peitis endas tohutult kirjaniku keeleuuendusi ning tema sõnalisi õigekspidamisi. Kuid "Ruthi" ja selle raamatu nimitegelase - väga ilusa ja nii kaunites kunstides kui ka teadustes suurepäraselt orienteeruva Ruthi
../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust... Mulle see raamat nagu meeldis, ja samas ei meeldinud ka, kohati kiskus jube igavaks, pikad kirjeldused, palju nüansse, veidi segane tekst, igav sissejuhatus ning kohati raskusi
../" - ,,Eks ta, hea mees, ole soand juba küllalt silma kinni pigistada ja mõndagi kurgust alla kurgistada, kus teise kops ammugi üle maksa oleks läind; ei ta ole sõna lausunud õuest, kus praht üle pea kasvab, ei lehmast, kes laudas sita sisse upub, ei kaljaastjat, mis jumal teab millal viimaks hauet nägi --" - ,,Mõis teeb mis mõis tahab." - ,,Ja lehmad peatusid mäletsemises, et võõraid arvustajaid omaltki poolt hinnates vaatele võtta." Sten Kangilaski 12B - ,,Kus rõemu, seal kurbust tead isegi." -- miski siin ilmas ei tule niisama, ei tule raha töötamata, ei tule õnn kannatamata, tee õnneni on täis kannatusi... Kokkuvõte loetust... Mulle see raamat nagu meeldis, ja samas ei meeldinud ka, kohati kiskus jube igavaks, pikad kirjeldused, palju nüansse, veidi segane tekst, igav sissejuhatus ning kohati raskusi
Nende ideaalideni jõudmiseks rikastas Aavik sõnavara murde- ja laensõnadega, kasutas ohtralt sõnaloomet, täiustas morfoloogiat ja ortograafiat jne. Oma keeleuuendust rakendas ta viljakas tõlketegevuses, juurutades nii eesti keelde palju uusi sõnu (laip, mõrv). Oli "Noor-Eesti" aktiivne liige ning rühmituse albumite kaastööline (keelealased kirjutised, ilukirjanduslikud tõlked ja arvustused). Vanameelseid arvustajaid sokeeris tema jutustus "Ruth" (1909, pseudonüüm J. Randvere), milles kirjeldatakse moodsas eesti keeles kaasaegse naise ideaalkuju. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Bernard Linde Bernhard Linde (4. aprill 1886, Järvakandi vald - 23. august 1954, Tallinn) oli eesti publitsist ja tõlkija.Lõpetas 1927 Tartu Ülikooli slaavi filoloogina. 1912 - 1915 oli Noor-Eesti Kirjastuse juhataja, 1914 - 1915 ajakirja Vaba Sõna väljaandja
puududa kunagi reporterikaart. - Neegripoisid asuvad ainult Tallinnas. Seal on neil endil leht kohe. Ja seal "kirjutavad" nad. Harilikult kirjutavad nad millestki. Ja kui sellestki ainet pole, siis võetakse mõni isik ja kirjutatakse sellest. Muidugi ainult sel juhtumisel, kui nim isik mitte ööerakonda ei kuulu. Siis on veel üks sort mehi, kes paberikorvidest ajalehele materjali korjavad. Need aga ei kuulu üldse kirjanikkudegi klassi." Ja edasi samas vaimus, et arvustajaid on vaja kirjanike tasakaalustamiseks, et head halvaks teha. Siis öeldakse: "Lehemehi harilikult ei arvustata, nemad norivad omavahel niisama ise, läbisegamini." Demokraatia kriis on ka ajakirjanduse kriis, kirjutas Päevaleht. Ajakirjandus oli majanduskriisi aegset valitsust - Tõnissoni oma juba pikemat aega arvustanud, nüüd süüdistas valitsus, et just ajakirjandus on kujunenud olukorras süüdi, õhutades valitsusvastaste meeleolude teket
annaabi.ee 
