ajaperioodil 1 360,8 tuhandelt inimeselt 2002. aastal, 1 248,8 tuhandele inimesele 2020. aastaks ja 1 078, 2 tuhandele inimesele 2050. aastaks. (Reelika Leetmaa, 2004) Vanemaealiste inimeste osakaal rahvastikus kasvab märgatavalt. Kui 2000. aastal olid kõige arvukamad vanusegrupid 10-14, 15-19 ja 40-44 aastased, siis järgnevatel aastatel väheneb nooremate põlvkondade osakaal märgatavalt. Aastal 2050 on kõige arvukamateks vanusegruppideks 60-64, 65-69 ja 55-59 aastased. Üle 65. aastaste osakaal rahvastikus suureneb 15,5%-lt aastal 2002, 17,8%-le aastaks 2020 ja 25,4%-le aastaks 2050. Tööealiste (15-64) osakaal rahvastikus väheneb 67,3%-lt 2002. aastal, 66,4%-ni 2020. aastal ning 59,4%-ni 2050. aastal. Rahvastiku mediaanvanus kasvab 38. aastalt (2002) aastaks 2050 46. eluaastale. (Reelika Leetmaa, 2004) Seega väheneb käesoleva sajandi esimesel poolel märgatavalt Eesti rahvaarv, suureneb üle 65.
allasetsevate struktuuridega Naha derivaadid on: sarved, sõrad, küünised, kabjad, päkad, naastud, karvad, naha- ja higinäärmed, rasunäärmed Nahka jaotatakse paksuks karvadeta ja õhukeseks karvadega nahaks (epidermise paksus) Epidermis – mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, mille viis kihti on selgelt väljendunud ainult paksus nahas (õhukeses 3-4 kihti): kõige arvukamateks rakkudeks on keratinotsüüdid (nendel oluline roll epiteeli sarvestumise protsessis) Lisaks keratinotsüütidele leidub melanotsüüte, Langerhansi rakke, Merkeli rakke (peamiselt paksus nahas paiknevad erilised meelerakud, mis koos kettakujuliste närvilõpmetega moodustavad Merkeli diskid) Basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht, sarvkiht Dermise moodustavad kaks kihti – papillaarkiht, selle all retikulaarkiht
Kuid mõisas elas ka mitmeid mõisaametnikke, teenreid (toapoiss, aednik jt), nii et see oli võrdlemisi suur asula. Asulatevõrgu areng uusajal XVIII sajandi lõpul alanud ühiskondlike muutuste käigus kujunes ümber ka Eesti asulastik. Järjest rohkem läks vaja selliseid inimesi, kes tavaliselt asusid linnades - kaupmehi, teenindajaid, haritlasi, ametnikke. Neid saigi järjest rohkem ja nende arvelt hakkasid linnadki kasvama. Siiski, kõige arvukamateks linlasteks said varsti vabriku- ja tehasetöölised, kes asendasid seniseid käsitöölisi. Eesti vanad linnad kasvasid võrdlemisi kiiresti. XX sajandi algul ületas Tallinna elanike arv juba 100 tuhande piiri, üle 10 000 elaniku oli veel Tartus, Narvas, Pärnus ja Valgas. Vabrikute ja tehaste juurde ning raudteesõlmedesse tekkis ka hoopis uusi linnu (näiteks Kunda, Aseri, Kärdla, Tapa jpt), kuid tollal ei tunnistatud neid ametlikeks linnadeks.
annaabi.ee 
