5 valminud passioonidest tervikuna säilinud vaid kaks. "Mätthöuse passioon" ja "Johannese passioon". Kõige arvukamalt on Bachil kantaate, neid on umbes 220. Vaid 20 neist on ilmalikud. 1) Kohvikantaat 2) Talupojakantaat 3) Jahikantaat. Ülejäänud on vaimulikud kantaadid, mis on nummerdatud. Veel on tal isegi 6 motetti. Instrumentaal looming on kõige arvukam. 6 Braudenburgi süiti. 6 Inglise süiti, 6 Prantsuse süiti. Erinevatele soolopillidele on 17 kontserti. Arvukal on sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Selle käigus jagab ta klaviatuuri rangelt poolteks toonideks ja nimetas seda tempereeimiseks. Enne reformi kasutati puhast häälestust. See tähendas, erinevalt häälestavaid helistikke ehk mõni noot vajas kõrgendamist, mõni madaldamist. Erinevas helistikus mängides, kõlas pill, nagu ta oleks häälestamata. Selle reformi tõestuseks, avaldab ta
[] Joonis 1 Kapibaarad ( http://www.greenexpander.com/wp-content/uploads/2007/10/the-capybara.jpg ja http://www.geocities.com/shadowsoftherainforest/Capybara.jpg ) Levik ja kaitse Metsikus looduses võib kapibaarasi kohata Lõuna Ameerikas Panamas, Kolumbias, Ecuadoris, Boliivias, Venezuelas, Brasiilias, Argentiinas, Uruguais, Peruus ja Paraguais, Prantsuse Guineas metsastel aladel ning veekogude lähedusel, kuna tegemist on pool- veeliste loomadega. Eriti arvukal on neid sealsetes savannides ja troopilistes metsades jõgede piirkonnas. [] Kapibaarad ei ole haruldaste ja ohustatud liikide nimekirjas. Neid levib suhteliselt arvukalt Lõuna Ameerikas ja nende arvukus on stabiilsena säilinud. Siiski Kolumbia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968. Aastast kehtestatud küttimispiirangud. Kui neist kinni peetakse, siis ei ole ka kapibaarad ohus. [], []
Kõigis linnades kõrvalalaks põllumajandus. Suuremal osal uuslinnadel suuremad keskused läheduses, polnud motivatsiooni ega võimalusi (kaupluskohti) linna suurendamiseks. Heinrich Lõvi asutanud Lüübecki, Müncheni, Hannoveri. Lõuna pool asuats linnu tseeringeride dünastia, nt Freiburg. Kui ürik on võltsitud, ei tähenda see, et sisu oleks vale. Kirjutaja ei pruugi olla krahv Konrad agta jutustus tema tegudest ei pea vale olema. Arvukal hulgal pisilinnu, suuremaid vähem. Keskmine linn üle 5000 10 000 inimese. Suuremas osas alla 2000 elanikkonnaga linnad. Firenze, London, Milano 200 000 in. Suured linnad peamiselt Põhja Itaalias, Madalmaades. Praha, London, Pariis, Köln. Õiguslikus mõttes Prahas mitu eri linna. Kes valitses keskaegset linna? - Hiliskeskajal raad. Varakeskajal linnas maahärra (piiskop vms), kes administreeris linna oma ametnike kaudu, linna eliit
annaabi.ee 
